Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiafirmad 13 miljoni pärast tülis
Eesti Energia väidab, et Eleringi tegematajätmised tekitasid ettevõttele 13 miljoni euro suuruse kahjumi, mis saadi piiriületuskulude tõttu. Kulud aga tekkisid sellest, et energiafirma eeldas Balti riikide süsteemioperaatoritelt õiguskuulekat käitumist, selgitas Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik.
"Oleme müünud naaberturgudel elektrit, lähtudes põhimõttest, et kui turukorraldus muutub, tehakse seda vastavalt kehtivatele regulatsioonidele ja õigusaktidele ning kõik vajalikud instrumendid juurutatakse õigeaegselt," lisas Eesti Energia energiamüügi kommunikatsioonijuht Katriin Loorents. "Paraku see nii ei läinud, mis aga ei tähenda, et meil omakorda oleks võimalik loobuda klientide ees võetud lepinguliste kohustuste täitmisest."
Eesti Energia väidab, et Elering andis konkurentsiametile Eesti ja Läti vaheliste elektri ülekandevõimsuste koormatuse kohta valeandmeid, öeldes, et kahe riigi vahel ülekoormust peaaegu ei ole. Lisaks kinnitanud Elering, et pärast turgude ühendamist vähenevad ka hinnaerinevused kahe naaberriigi turu vahel.
Elering omakorda peab Eesti Energia nõuet täies ulatuses põhjendamatuks. Ettevõtte teatel saatis Eesti Energia neile kirja, milles oli nõue ligi 9,2 miljonit eurot. Eesti Energia võttis nõude aluseks ülekandevõimsuse „õige“ hinna, arvestades 2012. aasta sama perioodi võimsusoksjoni hinda, selgitas Elering. "Turumajanduse reeglid ei anna selliseks lähenemiseks mingit alust. Nõudlus ja pakkumine põhinevad hetkel turul toimuvatel sündmustel ja teguritel. Konkurentsi olukorras hinnastavad kõik oksjonitüübid ülekandevõimsust ühte moodi," kommenteeris Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.
Eleringi sõnul on neile vastuvõetamatu Eesti Energia soov, et Lätis ja Leedus elektri müügiga kaasneva hinnariski maksaks kõrgema ülekandeteenuse hinna kaudu kinni Eesti elektritarbija.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele