Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Praxis: ettevõtjad ei soovi olla praktikantidele kasvatajad
Innove SA praktikakonverenstil tutvustas Laura Kirss Praxisest tänavu kevadist uuringut, millele vastas kokku 400 ettevõtet, kellest enamus olid kaubandussektorist, töötlevast tööstusest või sõidukite remondi sektorist.
“Majanduskeskkonnas on palju muudatusi toimunud, kutseoskustega tööõjule pannakse järjest suuremaid lootusi, et need meie majandust arendaksid. Küsisime ettevõtjatelt, kas nad näevad muudatusi kutsehariduses. Kas kutsekoolide õpilaste teadmised ja oskused vastavad nõutule?” rääkis Kirss. Tema sõnul ei küsitlenud nad ettevõtteid, kus töötas alla 10 töötaja.
“Mida suuremad ettevõtted, seda rohkem oli ka kokkupuudet praktikaga. Küsisime teiste käest, miks nad paktikat ei paku. Valdavalt vastati, et õppijad pole huvi tundnud nende vastu. Vastati ka, et aega pole,” rääkis Kirss. Ta lisas, et paljud ettevõtted on ka infopuuduses, ei tea sellest võimalusest või siis ei näe sellest kasu. “78% ettevõtjatest leidis, et praktika on hea uute töötaajate leidmise koht,” lausus Kirss.
Ettevõjad märkisid Krsi sõnul uuringus, et maksavad 43% juhtudest praktikantidele töö eest ka mingit tasu. Samas nentisid ettevõtjad, et noored võiksid ise ka praktikast rohkem innustunud ja motiveeritud olla. “Kui uuringutes on küsitud vilistlastelt, mis oli nende praktika juures suurimaks probleemiks, siis peamiselt toodi välja see, et praktika ja teooria ei langenud kokku,” tõi Kirss murekoha välja.
Ettevõtjad usuvad Kirsi hinnangul, et nad ise ei pea rohkem praktikakohti pakkuma ja huvi võiks tulla rohkem pigem koolide või praktikantide endi poolt. ”Uuringust tuli välja, et õpilaste spetsiifilisi tööoskusi hinnatakse kõrgelt. Ettevõtjad teavad, et koolis kõike ei suudetagi õpetada. Kuid ettevõtjad ei taha olla kasvatustöö tegjad ja lapsevanemad. Kuid ka koolid ütlevad, et neil on vähe aega õpilaste ettevalmistamiseks. Kuid praktika on ettevõtte jaoks hea võimalus värvata inimesi varakult enda ettevõttesse,” rääkis Kirss.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele