Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti passib tupikus
„Meie tootlikkus pole kasvanud soovitud tempos, meil on kvalifitseeritud tööjõu puudus, ekspordi puhul on takistuseks keskendumine eelkõige lähiturgudele – see kõik sunnib meid mõtlema, kuidas edasi,“ nentis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimees Hanno Tomberg.
Äsja avaldatud rahvusvahelise konkurentsivõime uuringus asetus Eesti 29. kohale 144 riigi võrdluses, selgus EASi tellitud rahvusvahelise konkurentsivõime aastaraamatust. Tomberg tõdes, et seisame küll rahvusvahelise konkurentsivõime kõrgliiga piiril, aga oleme tõsiste väljakutsete ees, et samm edasi astuda.
Tomberg lisas, et peame tegelema oma kitsaskohtadega ja hakkama teistmoodi äri tegema. „EASi eesmärgid ja plaanid on nii seatud, et suudaksime tugevdada oma rahvusvahelist konkurentsivõimet. Tootlikkust saame kasvatada näiteks välisinvesteeringute soodustamisega. Samuti peame mõtlema kvalifitseeritud välistööjõu- ja ekspertide kaasamisele ja neile soodsa keskkonna loomisele,“ selgitas Tomberg.
Äri peab keerulisem olemaEASi arendusüksuse juhi Tanel Rebase sõnul viib meid edasi ekspordi osatähtsuse suurendamine ja äri keerukuse kasvatamine. „Samuti on oluline innovatsioonialase tegevuse soodustamine. EAS peab arvestama, et uuel Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil on meil vähem toetusraha ning seetõttu saame kaasa aidata eelkõige teaduse ja ettevõtluse kokku viimisel. Selleks on näiteks loodud tehnoloogia arenduskeskuste ja klastrite programm,“ lisas Rebane.
EAS on võtnud ambitsioonikama eesmärgi kui Eesti riik. Kui Eesti riik on seadnud eesmärgiks jõuda aastaks 2020 25. kohale rahvusvahelises konkurentsivõimes, siis EASi sihiks on 20. koht. Ambitsioonikus püüelda Läänemere riikidele lähemale ja neilt õppida, võiks EASi hinnangul olla Eesti lähiaastate prioriteediks.
Autor: aripaev. ee
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele