Eesti Energia käive kahanes

Eesti Energia elektri müügimaht langes 24% 1,7 teravatt-tunnini. Hando Sutter selgitas, et elektri müügimahu languse taga on rekordmadalad hinnad elektriturul. „Juunikuus oli Eestis börsi keskmine elektrihind 27,3 eurot megavatt-tunni eest. Nii madalale pole kuu keskmine hind varem langenud,“ rääkis Sutter. Tema sõnul on elektrihinna languse kaasa toonud põhiliselt Põhjamaade odava hüdroenergia rohkus turul, millele on lisandunud sobivatest tuuleoludest tingitud küllaldane tuuleenergia.

Eesti Energia äritulemusi mõjutavad muu hulgas nafta maailmaturuhinnad, mis on 2014. aasta II kvartaliga võrreldes ligikaudu 30% langenud. Nafta hinna langusele vaatamata suutis Eesti Energia põlevkiviõli müüki 50% kasvatada ja õlitootmise kasumi säilitada. Toodangu kasv oli samuti tähelepanuväärne – 29%. Kokku tootis Eesti Energia kolme kuuga rohkem kui 73 tuhat tonni vedelkütuseid.

Kontsern investeeris möödunud kolme kuuga 85 miljonit eurot. Suuremateks investeerimisobjektideks olid Auvere elektrijaam ja elektri jaotusvõrk. Auvere elektrijaamas toodetud elektrienergia jõudis esmakordselt elektrivõrku mais. Praegu käivad elektrijaamas viimased tööd enne jaama valmimist käesoleva aasta lõpus. Eesti Energia tütarettevõte Elektrilevi ehitas teise kvartaliga 96 uut alajaama ning 449 kilomeetrit ilmastikukindlat elektriliini.

Samuti investeeris Eesti Energia kaevandamise tehnoloogia arendamisse. 2016. aastast võtab Estonia kaevandus senise kamberkaevandamise tehnoloogia kõrval kasutusse kamberlaava kaevandamise, mille abil muutub kaevandamine efektiivsemaks ning põlevkivi omahind madalamaks. Kogu projekti eelarve on 21 miljonit eurot, millest II kvartali lõpuks oli investeeritud 10 miljonit. Lisaks soetas kontserni kaevandusettevõte Eesti Energia Kaevandused uusi kallureid ja lõhkeaukude puurpinke.

Sutter lisas, et vabaturg on andnud tarbijatele küll soodsa elektrihinna, kuid energiaettevõtete jaoks on tulevikuvaade endiselt keeruline. „Nii õli- kui ka elektrihinnad on madalad ja kui selline periood kestab kaua, siis hakkab see lähiajal mõjutama ka Eesti Energia kasumlikkust,“ prognoosis Sutter. Riskimaandamistehinguid on kontsern sõlminud ka tulevikuks, ent nende hulk on käesoleva aastaga võrreldes väiksem. Sutteri sõnul on kujunenud olukorras kõige olulisem efektiivne tootmine ja paindlikkus, et turu muutustele adekvaatselt reageerida ja omaniku ootusi täita.