Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti eksport vajab uusi ideid
Võrreldes eelmise aastaga on Eesti väliskaubanduse koondnumbrid oluliselt paranenud. Vaadates ekspordi struktuuri lähemalt, ei saa olukorraga siiski rahul olla – kasv puudutab väheseid ettevõtteid ja tuleviku osas napib värskeid ideid, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Ekspordi suurenemine puudutab väheseid ettevõtteid
Eesti eksport on tänavu edenenud tõusvas joones. Jättes kõrvale vahendatavad kaubad ehk re-ekspordi, oleme jaanuari 10% langusest jõudnud augustis-septembris kahekohalise kasvuni. Ekspordi suurenemine jätkus ka oktoobris, kui võrreldes 2015. aasta sama ajaga, müüdi välismaale kaupa 3% enam.
Sarnaselt paarile eelnevale kuule, tuli kasv põhiosas mineraalsete toodete – põlevkiviõli ja elektrienergia – ekspordi suurenemisest. Just põlevkivitööstuse tulemuste väga kiire paranemine viimastel kuudel on tõstnud tööstuse üheks suurimaks panustajaks selleaastasesse ekspordikasvu. Ainuüksi perioodi august kuni oktoober põhjal on põlevkiviõli müük mullusest tasemest 60 mln võrra suurem.
Kaubagruppidest enim on sellel aastal tõusnud elektrimasinate ja -seadmete eksport – 10 kuu põhjal pea 74 mln euro võrra. Põhiliselt on kasv tulnud telefonisideseadmete ning trafode jms müügi suurenemisest.
Kaubandusbilansi mõistes on ekspordi suurenemine mõistagi positiivne, kuid kahjuks on tugeva kasvu taga vähe ettevõtteid. Nii mineraalsete kütuste kui elektriseadmete tootmine on suure käibega sektorid, kuid neis tegutsevate ettevõtete arvu poolest pigem väikesed. Puhastatud naftatoodete tootmise alal toimetab vaid 7 ettevõtet, elektroonikat ja elektriseadmeid toodab vastavalt 136 ja 128 firmat.
Omaette probleem on, et mitmed neist ettevõtetest ei ole Eesti majandussüsteemiga kuigivõrd integreeritud. Vajalik tootmissisend tuuakse pea täies ulatuses välismaalt sisse ja valmiskaup viiakse sinna tagasi.
Et eelmisel aastal oli mineraalsete toodete ja elektriseadmete väljavedu tugevas languses, siis oli ka Eesti eksport tervikuna tänavusest nigelam. Samas suurenes eksport mitmes siinse majandusega väga tihedalt seotud tegevusvaldkonnas. Valmismajade ja mööbli eksport kasvas mullu enam kui 120 mln, puittooteid ja teravilja müüdi kumbagi 60 mln enam ning metalltooteid eksporditi ligi 50 mln võrra suuremas väärtuses.
Eelnevaga võrdluseks tegutseb puidutööstuses ettevõtteid üle 1100, mööblitööstuses enam kui 700 ja metalltooteid toodab ligi 1300 ettevõtet. 2016. aastal jääb neil tegevusaladel ekspordi kasv aga aeglasemaks, seejuures metalltoodete müük tõenäoliselt hoopis väheneb märkimisväärselt.
Teenuste eksport kaubaekspordist tempokam
Koos kaubaekspordi paranemisega on hoogu saanud teenuste müük välisresidentidele. Aasta alguse kesised tulemused paranesid oluliselt II kvartalis, kui teenuste eksport suurenes 8%. Kolmandas kvartalis küündis kasv üle 6%. Kasv on seda märkimisväärsem, et kolme kvartali kokkuvõttes on Eesti kõige enam teenuseid eksportiva tegevusala, veonduse ja laonduse, müük ekspordiks vähenenud enam kui 50 mln euro võrra. Seevastu on üllatuslikult tugeva tõusu teinud töötlev tööstus, mille teenuste eksport on suurenenud oluliselt enam kui kaupade eksport – pea viiendiku.
Kiirelt on kasvanud teenuste eksport veel nö „valgekraelistes“ sektorites. Info ja side alal on müük välismaale kasvanud kolme kvartali jooksul 12%; kutse ja tehnikaalases tegevuses, kuhu kuuluvad näiteks reklaami- või inseneribürood 16%; finants- ning kindlustusalal koguni 40%. Tugeva positiivse panuse andsid teenuste ekspordi kasvu ka haldus- ja abitegevused ning ehitus.
Hetkel kuum
Mõneti vastuoluline on teenuste ekspordi vähenemine 8% võrra majutuse ja toitlustuse alal. Nimelt on kolme kvartali jooksul välisturistide ööbimiste arv Eesti majutusasutustes tõusnud 7%. Arvuliselt on turistide vool suurenenud ennekõike naaberriikidest. Kolme kvartali jooksul külastas Eestit pea 32 000 soomlast enam kui mullu, samas kui Lätist pärit turistide arv suurenes ligi 12 000 võrra. 10 000 võrra suurenes veel Saksamaa kodakondsete ööbimiste arv siinsetes hotellides.
Kuhu võiks eksportija vaadata 2017. aastal
Skandinaavia turule orienteeritud ettevõtete jaoks pakub 2017. aasta veidi paremaid võimalusi. Rootsi import suureneb prognoosi kohaselt sama kiiresti kui tänavu – 6,4%. Jätkuv hoogne elamuehitus soosib eelkõige Eesti mööbli-, puidu-, ehitusmaterjali- ja valmismajade tööstust, kuid annab võimaluse pakkuda Rootsis ka ehitusteenuseid.
Soomes peaks impordinõudlus kasvama 2017. aastal 1,5% võrra. Sarnaselt Rootsile toetab Soomes lähiaastate majanduskasvu inimeste investeeringud kinnisvarasse, kuid suurenema peaks ka eksport, mis mõjutab soodsalt Soome ettevõtete siinseid tütarfirmasid.
Impordinõudlus pöördub langusest kasvule ka Norras. Eesti metallitööstuse jaoks halva uudisena ei prognoosita investeeringute kasvu naftatööstusega seotud harudes, vaid pigem teistes ettevõtlusvaldkondades ja majapidamiste poolel. Viimane soosib Eesti valmismajade tootjaid, kes on Norras juba varasemalt saavutanud märkimisväärset edu.
Eesti eksporti laiemalt vaadates on aga ilmselge, et edu saavutamine tulevikus eeldab uusi ärimudeleid ja tooteid. Seni eksporti toetanud majapidamiste investeeringud kinnisvarasse ei kasva igavesti. Eesti majandusega väheintegreeritud suured tootmisettevõtted kipuvad tõusvate tööjõukulude taustal otsima soodsamaid tingimusi mujal.
Inimeste soov teenida senisest enam mõjutab ka kodumaisel kapitalil põhinevate ettevõtete konkurentsivõimet. Oleme saavutanud edu puidutööstuses ja valmismajade ekspordis, kuid näiteks tarbekaupade pakkumisel ei ole Eesti ettevõtete seas edulugusid kuigi palju.
Arvestades jõuka Skandinaavia turu lähedust, võiks Eestil olla potentsiaali nö „vaba-aja“ segmendis – haagiselamud, luksusjahid. Suurte globaalsete trendide taustal, nagu vananev rahvastik, kes suure osa vajalikust juba elu jooksul soetanud, peaksid tuleviku eksportijad toodete asemel aina enam mõtlema teenustele, mida oleks välistarbijatele võimalik distantsilt müüa.
Seotud lood
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.
Enimloetud
1
Vaata 134 ettevõtte tulemusi!
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Vaata 134 ettevõtte tulemusi!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele