Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arno Kütt teenetemärgist: jalad võtab nõrgaks
Presidendilt teenetemärgi saanud Cleveroni arendusjuht Arno Kütt tunnistas Äripäevale, et ta pole kunagi teenetemärkidele mõelnud ja praegune olukord võtab jalad nõrgaks.
Tänavu president Kersti Kaljulaidilt teenetemärgi saava 112 inimese seast võib leida ka Eesti ehk innovatiivseimate ettevõtete asutajad Arno Küti ja Martin Villigu. Mõlema jaoks oli riikliku tunnustuse Valgetähe IV klassi risti pälvimine suur üllatus.
Kütt tunnistas Äripäevale, et talle pole veel täpselt kohale jõudnud, mida selline kõrge tunnustus tähendab ja mille eest tema just selle pälvib. "Ausalt, pole kunagi teenetemärkidele mõelnud," tunnistas Kütt. "Praegu on telefon sõnumeid täis ja jalad võtab nõrgaks," kirjeldas ta esimest emotsiooni pärast uudise teada saamist.
Teisalt tunnistab Kütt, et ehk tuli nii kõrge tunnustus talle liiga vara. "Ei plaani veel diivanile pikutama jääda ja plaanin samamoodi jätkata," kinnitas ta.
Küti hinnangul peab riik aitama tuua esile ja tunnustama neid ettevõtlussuundi, mis loovad uusi lahendusi. Ettevõtjatele soovitab Kütt kauem töötada enda kaubamärkide ja toodete kallal. "Tihti lüüakse kiiresti suled puhvi ja müüakse ettevõte maha. Tegelikult peaksid nii riskikapitalistid kui ka start-up'ide loojad tegema natuke pikemaid plaane kui viis aastat," ütles Kütt.
Uute ideede sündimiseks on Küti hinnangul vajalik aga kõrgharidusvõrgustiku edasi arendamine. "Kui kõrgharidust saaks ka mujal kui suurlinnades ja võrku ei tõmmataks kokku nagu praegu, siis üldjuhul innovaatilised ettevõtted kogunevad ülikoolide ümber," selgitas Kütt.
Martin Villigu esmastest emotsioonidest loe pikemalt Äripäevast.
Autor: Allan Rajavee, Äripäev
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele