Tööstuse reoveele hakatakse rohkem tähelepanu pöörama

Vee-ettevõtetele on pandud kohustus puhastada reovesi selliselt, et keskkonda juhitud heitvesi ei kahjustaks loodust ja inimeste tervist. Vee-ettevõtted on aga seisukohal, et esmalt peab vastutama saastaja ehk tööstus.

„Tööstusettevõtjad peaksida otsima võimalusi, kuidas vähendada ohtlike ainete kasutamist tootmises või paigaldada reovee eelpuhastid. Peamiseks probleemiks on reoveepuhastite ja tööstusettevõtete vahel sõlmitud lepingute tingimused, mille alusel reovett suunatakse ühiskanalisatsiooni. Kahjuks ei esita tööstusettevõtjad meile alati infot kõigi ohtlike ainete kohta, mis vastavas tööstuses tekivad. Seetõttu oleme olukorras, kus meil puudub teadmine konkreetse tööstuse tootmisprotsesside tulemusel tekkivatest ohtlikest ainetest, mis suunatakse meie reoveepuhastile,“ selgitas EVEL õigusnõunik tegevdirektori ülesannetes Pille Aarma pressiteates. 

Vee-ettevõtjad on arvamusel, et tööstusettevõtted ei tunne piisavalt vastutust enda poolt ühiskanalisatsiooni suunatava reovee koostise üle. Seetõttu soovitaksegi rohkem rakendada põhimõtet, et saastaja maksab.

„Eelkõige on probleemiks ohtlikud ained, mis sisalduvad tööstustest ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees. Leppisime kokku, et edaspidi kaasab Keskkonnaamet vee-ettevõtjaid aktiivsemalt tööstusettevõtete komplekslubade menetlusse, et tuvastada tööstuse tootmisprotsessis tekkivad ohtlikud ained, mis võivad jõuda reoveepuhastile. Sellise kaasamise tulemuseks võib olla ka tööstusettevõtjale loa väljastamisest keeldumine, kui reovee ärajuhtimise leping ei kajasta piisavalt ohtlike ainetega seonduvat,“ selgitas Keskkonnaameti kompleksloabüroo peaspetsialist Alar Valdmann.