Ehkki Maxima uue logistikakeskuse rajamine polnud kokkuvõttes kerge, on see nüüdseks ettevõttele reaalselt kasu toonud. “Saame nüüd kogu logistikaahelat juhtida praktiliselt algusest lõpuni ise,” ütleb Maxima Eesti vastne juht Marko Põder, kes esineb ka tänavusel Pärnu Tarneahelakonverentsil.
Marko Põder
  • Marko Põder
  • Foto: Maxima
Ta tunnistab, et logistikakeskuse integreerimine Maxima tegevusse käis parajate sünnitusvaludega, mis aga ettevõtmise mastaapi arvestades pole ka eriliseks üllatuseks.
“Nüüd aga on ettevõte tervikuna aru saanud oma logistikakeskuse kasutegurist. Saame ahelat juhtida praktiliselt algusest lõpuni ise. See loob väga suure paindlikkuse ja lühikeses ajaaknas reageerimise kiiruse,” toob Põder välja kasu, mida logistikakeskus on andnud.
Praegu on Maxima jaoks enim tähelepanu nõudev lüli ahelas kaubamahtude planeerimine, seda eriti kampaaniatoodetele.
Viimased aastad oleme suurt rõhku pööranud ahela viimasele lülile ehk kauplusepinnalt kauba riiulisse paigutamisele. Alates logistikakeskusest planeerime toodete kogumise protsessi rullikutesse selliselt, et nende transport ja hiljem kaupluses riiuldamine oleks kiirem ja lihtsam.
Teise osana tooksin esile, et kogu tarneahela ülesehitus on siiani olnud väga riigipõhine. Iga Maxima turg on oma logistikakeskust iseseisvalt juhtinud. Hetkel oleme laiendamas omavahelist koostööd ja otsime võimalusi paremaks tarneahelaks riikide vahel. Olgu selleks siis näiteks riikide vahelise ladustamispinna kasutamine või inimressursi jagamine. Hetkel analüüsime, millises ahela lülis oleks see kõige mõistlikum.
Millised on peamised väljakutsed logistikas ja tarneahelas?
Ühtse tarneahela heaks toimimiseks on vajalik täpselt aru saada, millised on kaubamahud hetkel, mida on vaja hallata ja millised on eeldatavad tulevikumahud ning kuidas ahela võimekus seda toetab. Teine äärmiselt suur väljakutse juhtides tervet ahelat on kahtlemata inimressursi järjepidev arendamine koos piisava tehnilise toega. Õigest eeldatavast tuleviku kasvust ja ärimudelist lähtuvalt tuleb valida ja üles ehitada tarnemudel, mis kõige paremini toetab ettevõtte tegevust. Minu arvates see ongi üks suurimaid väljakutseid – teha seda õigesti.
Näitena, tarneahela puhul on alati soodsam ja mõistlikum omada vähemat toodete arvu ja seeläbi kiiremini ja lihtsamini tagada kogu ahela toimimine. Kuid kui ettevõtte – siinkohal Maxima – huvi on pakkuda kliendile väga laia toodetevalikut, siis ise juhtides on võimalik ahelat seadistada selliselt, et see toetaks maksimaalselt soovitud ärilisi eesmärke ning samas aitaks tagada kliendile laia sortimendi pakkumist jätkusuutlikult.
Nii suures ettevõttes ei saa logistikakeskus olla ainult edukas eraldiseisev äriüksus, vaid peab olema täielikult integreeritud ettevõtte protsessidesse ja olema selges kooskõlas üldiste ärihuvidega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.26, 12:06
Gaas kallineb taas: kohalik põlevkiviõli pakub tööstusele soodsamat alternatiivi olemasolevas katlamajas
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele