Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Alkoholitootjaid tabas nutune aasta, vett joodi rohkem
Põhjuseid otsitakse loomulikult aktsiisitõusust ning eelmise aasta palavast suvest, kui tarbijad eelistasid janu kustutamiseks just vett ja karastusjooke.
Raportist nähtub, et Eesti joogitööstuse esikolmik on sama, ka sama järjestusega nagu eelmisel aastal: Liviko, A. Le Coq, Saku. Kui Saku müügitulu pole üldse muutunud ja A. Le Coq on kaotanud 5 protsenti, siis Liviko on 2017. aasta pea 15protsendise käibe kahanemise nüüd 6protsendiliseks kasvuks pööranud. Sellegipoolest pole suured tegijad eelmise aastaga rahul.
“Suurte vastu ei saa ja seda mitmel põhjusel,” kommenteeris kõige enam müügitulu kaotanud A. Le Coqi juht Tarmo Noop. “Meie tugevus seisneb selles, et me pole ainult alkoholitootjad. See on aidanud meil üle elada turbulentseid aegu alkoholisegmendis. Samuti oli eelmise aasta suvi erakordselt soe, mis võimaldas saavutada suuri mahte just mittealkohoolsete jookidega.”
“Liviko on üle elanud mõlemad maailmasõjad ning elab üle ka mõne valitsuse,” ütles Liviko ASi juhatuse esimees Janek Kalvi. “Aga tuleb tunnistada, et tegu oli väga nutuse aastaga. Alkoholitööstuse juures peate ette kujutama Ameerika mägesid. Aktsiisitõusud on alates 2015. aastast tekitanud skisofreenilise olukorra,” kirjeldas ta ja lisas, et Liviko elas raske aasta üle tänu Lätis ja Leedus paiknevatele tütarettevõtetele. Hoolimata 6protsendilisest käibe kasvust kahanes Liviko kasum 23 protsenti. Absoluutarvudes ongi kõige suurem miinus kahel suurel: Livikol 800 000 eurot ja A. Le Coqil 700 000 eurot.
Väiksematest alkoholitootjatest kukkus kahjumisse siidri- ja puuviljaveini tootja Linda Nektar OÜ, mille müügitulu kahanes 2017. aasta 2,46 miljonilt eurolt 2018. aastal 2,17 miljonile eurole ning 160 000eurosest ärikasumist sai 45 000eurone ärikahjum.
Loe pikemalt Äripäevast.
Joogitootjate aastaraportit saate tellid Äripäeva e-poest.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele