Masina- ja metallitööstuse TOPi võitja: tunne valdkonda, kliente ja konkurente

“Oluline on tunda oma valdkonda, kliente ja konkurente ning hoida kõrgel teenuse kvaliteeti. Sellest ei piisa, et juhtkonnal ja omanikul on eesmärgid ning prioriteedid paigas,” nendib Maljugin.

“Püstitatud eesmärke on võimalik saavutada vaid siis, kui prioriteedid on paigas kogu töötajaskonnal. Meil töötavad oma ala professionaalid, kes on pühendunud ja armastavad seda, mida nad teevad. Sellise meeskonnaga saavutataksegi häid ja suurepäraseid tulemusi,” nendib Maljugin, kelle sõnul oli mulluseks märksõnaks sektoris tööjõu kallinemine. “Kuna laevaehitussektoril läheb hästi ja laevu ehitatakse, on nõudlus kvaliteetse tööjõu järele suurem. Eelis on neil, kes suudavad muudatustega kiiresti kohaneda ja ettevõttesiseselt kiiresti muudatused sisse viia.”

Ta lisab, et igal pool räägitakse ajast: kuidas oleks võimalik seda efektiivsemalt kasutada nii ettevõtete kui ka tarbijate vaatevinklist. “Sellest tulenevalt on tekkinud ka erinevad lahendused – liitreaalsus, masinõpe, AI, augmented intelligence, robotiseerimine. Viimane aitab tegeleda ka tööjõuprobleemiga. Räägitakse neljandast tööstusrevolutsioonist. Meie tooted ongi tegelikult loodud just aja probleemi silmas pidades, sest meie robotid aitavad hoida kokku inimeste aega. Tarbijad ei pea ootama järjekorras ega kodus, samuti saavad ettevõtted oma tööjõuressurssi ning töötajate aega palju efektiivsemalt kasutada.”

Täna on Cleveroni umbes 230 töötajast pooled seotud arendustööga, mis eeldab spetsiifilisi teadmisi. IT- ja tehnoloogiaalade spetsialiste on Eesti tööjõuturul vähe ning see mõjutab Küti hinnangul loomulikult ka Cleveroni. “Meie õnneks oleme tuntud, inimesed soovivad meile tööle tulla ja oleme endale sobilikud cleveroonikud leidnud. Kuid kahtlemata on Eestis IT- ning tehnoloogiaalade inimesi puudu, seetõttu rajasime ka meie koostöös Mainoriga Cleveroni Akadeemia õppekava, kus koolitame välja robootikatarkvara arendajaid.”

Vedelnaftasaaduste ja puisteainete töötlemise terminalide ehitamise ning tootmishoonete erinevate metallkonstruktsioonide valmistamisega tegeleva AS Kohimo 2018. aasta peamised tegevused olid seotud viimaste aastate kõige suurema projektiga – Sillamäe vedelammoniaagi terminali ehitamisega. Mullu sõlmiti ka leping Kohimo ostuks Alexela Groupi poolt, mis on omalt poolt puhunud ettevõtte tegevusse uusi tuuli.

“Ettevõtte eduks loob pinnase meeskond ja olen väga tänulik kogu oma meeskonnale, et oleme märgitud eduka ettevõttena. Kohimo on Eesti parim ekspert suuremahuliste mahutite ehitamises ning suurepärased inimesed, kvaliteetne töö planeerimine ning ehitusjuhtimine on toonud ka suurepärased tulemused,” tänab Kohimo juhatuse esimees Igor Kond oma töötajaid. “Edetabelikoht on väga hea kompliment meile ning ühtlasi Alexela Groupile, kes aastast 2018 on Kohimo omanik. Alexela gruppi kuulumine on Kohimo positsiooni turul veelgi tugevdanud ning avanud uusi ärisuundi.”

“Meil on vedelkütuste, väetiste ja kuivlasti terminalide ehitamisel unikaalsed oskused ja teadmised. Samas on investeeringud nimetatud valdkonnas Eestis ja lähipiirkondades vähenemas, mis omakorda on tinginud uutesse ärisuundadesse panustamise. Seda esmalt nii Skandinaavias kui ka Baltikumis ning esmased sammud uute tegevuste osas on tänaseks tehtud. Eelmise aasta tulemused andsid meile hea lähtekoha 2019. aastaks, mida iseloomustabki projektide rohkus ja uue ärisuuna avamine,” ütleb Kond.

Rääkides tulevikust täpsemalt, nendib ta, et logistiliselt tuleb mere ääres asuda. “Kai ääres paiknemine on esmatähtis, kuna see avab võimaluse toota suuregabariidilisi konstruktsioone, mida saab tõsta otse laevale ja teele saata. Kohimo on alustamas uue moodsa tootmiskompleksi rajamist ning seeläbi planeerime saavutada laiema teenuste- ja tootmispaleti pakkumist 2021. aastast.”

Kohimot mõjutab juhi sõnul tugevalt ka olukord tööjõuturul. “Personal meie tegevusvaldkonnas on spetsiifiline, konkurents inimeste pärast on väga tugev ja seda eriti kõrgelt kvalifitseeritud keevitajate osas. Värbamisprotsess on keeruline, sest spetsiifilise elukutsega inimesed lähevad Eestist ära või on meil siin ringluses. Samuti nõuab uut kompetentsi uutesse ärisuundadesse sisenemine. Lisaks ei ole ka kõrge kvalifikatsiooniga võõrtööjõu värbamine Eestis just ülemäära lihtsaks tehtud.”