Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Karu: Eesti kosmosetööstuse jätkuv edu eeldab üha tõhusamat rahvusvahelist koostööd
Külastuse eesmärk oli tugevdada Eesti ja ESA vahelisi kahepoolseid suhteid, tutvustada Eesti kosmosepoliitika programmi ja tegevuskava aastateks 2020-2027 ning tutvuda ESA uurimiskeskusega ja seal töötavate eestlastega, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Karu sõnul on Eesti kui väikeriigi jaoks tõhus rahvusvaheline koostöö üks olulisemaid eelduseid kosmosevaldkonna arendamiseks ja Eesti jaoks oluliste eesmärkide saavutamiseks. „Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele pakub ESA liikmelisus ainulaadset võimalust osaleda kõrgtehnoloogilises arendustöös ning tulevikus olla mitte ainult tehnoloogia ja teenuste kasutaja, vaid ka nende väljatöötaja ja eksportija. Mitmed Eesti ettevõtjad on juba praegu kosmosetehnoloogiasektoris hinnatud tegijad ning see aitab tugevdada ka Eesti rahvusvahelist positsiooni. Lähedane koostöö ESAga on Eesti jaoks väga oluline, et saaksime mõlema huve arvestades valdkonda veelgi tõhusamalt edendada,“ ütles Karu.
„Lisaks pakub ESA liikmelisus vahendeid innovatsiooni ning rahvusvahelise koostöö edendamiseks ning võimaldab Eesti ettevõtetel liikuda väärtusahelas ülespoole suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste suunas,“ ütles Karu, lisades, et valdkonna järjepidev arendamine panustab ka majanduse pikaajalisse kasvu ning stabiilsusesse.
Kohtumise käigus tutvustas Karu ka Eesti kosmosepoliitika programmi ja –tegevuskava aastateks 2020-2027. „Eesti kosmosevaldkonna visioon on jätkuvalt olla tugevaks partneriks Euroopa kosmoseprogrammides, aidates kindlustada Euroopa liidrirolli autonoomsel, ohutul ja turvalisel kosmosesüsteemide arendamisel ning opereerimisel avakosmoses ja otsustusprotsesside juhtimisel Maal,“ selgitas Karu.
„Tegevuskava eesmärk on luua võimalikult soodne keskkond kõrgtehnoloogiapõhise ettevõtluse arenguks Eestis, mille tulemusena suureneb toodete ja teenuste eksport ning areneb Eesti teadus- ja arendustegevus,“ selgitas Karu.
Tuginedes Eesti ESA mõjuanalüüsile ja ESA Eesti ettevõtete ja teadusasutuste kosmosetehnoloogia võimekuse kaardistusele, on Eesti kosmoseprogramm suunatud eelkõige küberturvalisuse, masinõppe praktiliste rakenduste ning innovatsiooni arendamisele.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) kosmosebüroo juht Madis Võõras ütles, et Eestis on aina enam ettevõtteid, kes on ESA-ga koostööst kasu saanud. „Meie tugevus on seni olnud peamiselt tarkvara poolel ning ka küberturvalisuse valdkonnas oleme me n-ö ESA staarid,“ ütles Võõras.
ESA hindab kõrgelt meie seniseid saavutusi küberturvalisuse, praktilise tehisintellekti, suurandmete ja e-riigi valdkondades ja näeb meie ettevõtete suurt potentsiaali just nende valdkondade edendamisel. Näiteks peab Cybernetica oma esimese ESA lepingu läbirääkimisi ning kaugseire firmal Kappazetal on plaanis juba kolmas ESA leping, millest oleks palju abi põllumeestele.
„Samas on hea näha, et meie äridelegatsioon koosneb väga erinevatest ettevõtetest ning suudame pakkuda lahendusi alates satelliitide pilve- ja vesinikutehnoloogiast kuni robootika ja superkondensaatoriteni,“ sõnas Võõras, lisades, et lisaks innovatsioonile on kosmoseagentuuriga koostöö tegemine hea ka ettevõtte mainele. „Piltlikult öeldes, Airbusi jutule minnes tasub kindlasti mainida, et oled varasemalt ESA-ga koostööd teinud,“ selgitas Võõras.
Guardtime’i kosmoselahenduste juhi Marika Poppi sõnul on Guardtime väga motiveeritud osalema ESA uue küberturbepoliitika edukal rakendamisel, eesmärgiga tugevdada ESA ja selle liikmesriikide kosmosesüsteemide turvalisust ja vastupidavust küberrünnakutele. “Ministri visiit pakub hea võimaluse laiendada Guardtime'i edukat koostööd ESAga eelkõige just küberturvalisuse valdkonnas, mis on üheks võtmeteemaks ka Eesti lähituleviku kosmosepoliitikas ning loob uusi võimalusi ettevõtetele oma tehnoloogia ekspordiks,” lisas Popp.
Ministrit saatvasse äridelegatsiooni kuulub üheksa kosmose valdkonna ettevõtte esindajat: Testonica Lab, Skeleton Technologies, Power Up Technologies, Guardtime, Golbriak Space, Milrem Robotics, Tartu Teaduspark, Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaator ja Invent Baltics. Äridelegatsiooni visiiti koordineerib EASi välisinvesteeringute keskus.
Eesti allkirjastas ESAga liitumislepingu 2015. aasta veebruaris ning pärast leppe ratifitseerimist sai Eesti Euroopa Kosmoseagentuuri täieõiguslikuks liikmeks. Täisliikmeks saades algas 1. jaanuaril 2016. aastal Eesti jaoks üleminekuperiood, mille eesmärk on Eesti tööstus ja teadus ette valmistada kosmosetööstusesse sisenemiseks.
ESA on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmoseteaduse, kosmosetööstuse arendamisega ning viib ellu Euroopa Liidu suuri kosmoseprogramme Copernicus ja Galileo. ESA asutati 1975. aastal ja agentuuri liikmeteks on 22 Euroopa riiki, lisaks assotsieerunud liige Sloveenia ning koostööpartner Kanada.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele