Valminud on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) koostatud töövahend, mis aitab toidukäitlejatel otsustada, millal kasutada „parim enne" ja millal „kõlblik kuni" märgistust. Juhend on nüüdsest kättesaadav ka eesti keeles.

- Toidukaupade märgistamine sai juhendi.
- Foto: Julia-Maria Linna
Euroopa Komisjoni hinnangul tekib igal aastal Euroopa Liidus keskmiselt 88 miljonit tonni toidujäätmeid. Neist kuni 10% on tekkinud seetõttu, et toidu säilimisaja märgistust kas ei järgita õigesti või on see teave valesti esitatud. Toidu selge ja korrektne märgistus ning tarbija parem arusaamine säilimisaja märgistusest aitab vähendada toidukadusid, tagades seejuures toiduohutuse, kirjutab maaeluministeerium pressiteates.
EFSA juhend koosneb otsustuspuust ning täiendavatest küsimustest õige märgistuse valimiseks – näiteks, kas toidule on õigusaktiga kehtestatud säilimisaja esitamise nõuded, kas toitu töödeldakse ohtude kõrvaldamiseks või käideldakse veel enne pakendamist, millised on toidu omadused, säilitamistingimused jpm.
Samuti selgitatakse juhendis, millega toidukäitlejad peavad arvestama toidu säilimisaja määramisel, näiteks pakendi rikkumatusega ning toidu põhjendatult eeldatavate turustamis-, säilitamis- ja tarvitamistingimustega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks kõnealusele juhendile avaldab EFSA sel aastal toidu märgistamise teemal arvamuse, milles käsitletakse tarbijale antavat teavet toidu säilitamistingimuste ja tarbimise kohta pärast pakendi avamist või toidu sulatamist.
Toidukäitlejatele mõeldud juhendi eestikeelne tõlge valmis maaeluministeeriumi tellimusel ning sellega saab tutvuda ministeeriumi
kodulehel. Ingliskeelse dokumendi saab kätte Euroopa Toiduohutusameti
veebilehelt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?