Toidutööstused: põgenikud tuleks kiiresti tööellu integreerida, kuid protsessid on aeglased
Tööstusuudised uuris toiduainetööstustelt, kuidas on õnnestunud sõjapõgenike palkamine ja milliseid probleeme sellega seoses praegu nähakse.
Seotud lood
Putini režiimi sõjaline agressioon Ukraina vastu on sundinud miljoneid ukrainlasi oma kodumaalt lahkuma. Sõjapõgenike vastuvõtmine ja Venemaa sõjategevuse tagajärjel halvenenud globaalne majanduskeskkond mõjutavad oluliselt ka olukorda Eesti tööturul.
Miks me paneme siia saabunud sõjapõgenikud olukorda, kus nad peavad hakkama seadust rikkuma ja kus on suur oht, et neid hakatakse ära kasutama, küsib tööjõurendi ekspert ja tööjõurendi ettevõtte Finesta juht Heikki Mäki avalikus pöördumises siseminister Kristian Jaani ning politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri poole.
Eesti suuremad joogitootjad Saku Õlletehas ja Liviko olid end just Vene turul sisse seadnud, kui pidid otsa ümber keerama ja tagasi tulema.
Toiduliidu juht Sirje Potissepp rääkis, et kuigi toidutootjad on hiljutistes kriisides karastunud, ei suuda keegi täpselt hoomata, millised mõjud võivad kaasneda sõjaga. Tema sõnul saabub lõplik tõehetk sügisel, kui Ukrainas algaks tavapäraselt viljakoristusaeg.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele