Läti kavatseb ehitada oma LNG-terminali

Eesti süsteemihaldur Elering ja Soome gaasisüsteemihaldur Gasgrid teevad koostööd, et rajada Eesti-Soome gaasitoru Balticconnectori mõlemasse otsa LNG ujuvterminali vastuvõtmise võimekus. LNG ujuva hoidla ja taasgaasistamisüksuse terminali ehk laeva, millel on veeldatud gaasi torugaasiks muutmise võimekus, rendivad Eesti ja Soome kahasse.

Kuigi Kaja Kallase juhitud valitsus on võtnud vastu otsuse tulevikus Vene torugaasist loobuda, ei pruugi Stenbocki majas vastuvõetud otsused täielikult realiseeruda, sest ühelt poolt pole valminud Paldiski LNG-terminali äriplaani ja teisalt võivad lähiriigid lasta Eesti moraalse valiku põhja.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas kinnitas Äripäeva hommikuprogrammis, et valitsuse eileõhtusel koosolekul saadi nõusolek Eestisse LNG-terminal rajada.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Soome majandusminister Mika Lintilä leppisid kokku, et Soome ja Eesti rendivad ühiselt veeldatud maagaasi (LNG) ujuvterminali, mis asub tagama kahe riigi gaasi varustuskindlust.

Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.