Euroopal on suured biomajanduse eesmärgid, aga kas ka Eestil?

Viru Keemia Grupi korraldatud Keskkonnapäeval arutlesid teadlased, keskkonnavaldkonna eksperdid ja poliitikakujundajad ning poliitikud, millised võimalused on Eesti ühe suurima loodusressursi, puidu väärindamisel.

Eestil puuduvad läbimõeldud seisukohad Euroopa kliimapöörde läbirääkimistel osalemiseks ning siseriiklikult siduv poliitika, mida toetaks ühiskondlik kokkulepe, leiab põlevkiviõlitootja Viru Keemia Grupi juht Ahti Asmann. Selle tulemusel kannatab investeerimiskeskkond ning tekib oht, kus meie kliimaeesmärgid pannakse meie eest paika.

Ernst & Young Baltic AS metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist selgub, et puidu keemilise töötlemisega tegelevates ettevõtetes oli 2018. aastal lisandväärtus töötaja kohta ligi 183 000 eurot. See ületab kuuekordselt Eesti töötleva tööstuse keskmist, mis oli võrreldaval perioodil Eurostati andmete kohaselt 30 000 eurot.

Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.