Hoolimata automatiseerimisest ei ole tööjõuprobleem Eesti tööstussektorist kadunud ning ilma võõrtööjõuta me läbi ei saa, tõdeb Finesta tegevjuht ja tööjõuturu ekspert Heikki Mäki.
Eesti valitsused on läbi aegade jätnud tähelepanuta asjaolu, et just tööstussektor on meie ekspordi alustala ja majanduse seisukohalt ülioluline. Strateegiline arenguplaan ei tohi jääda sahtlisse, vaid see tuleb ka ellu viia, leiavad tööstusjuhid.
Ettevõtjatele üks teravamaid haridusest tingitud probleeme on inseneride puudus, mille nappus algab juba põhikoolist. Tehniliste erialade lõpetajate puudus takistab ettevõtete arengut, vähendab riigi maksulaekumisi, aga ka õppuri võimalusi hiljem hästi tasustatud töökoht leida.
2023. aasta sisserände piirarv on valitsuse otsuse kohaselt 1307 inimest ehk 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Tuleval aastal võimalik anda 600 tähtajalist elamisluba töötamiseks töötleva tööstuse valdkonnas.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.