Metsapoliitika võib pidurdada Eesti puidukeemia arengut: tooraineta jäävad tehased kerkimata
Ametis oleva valitsuse tegevuse aluseks olevas koalitsioonileppes on tööstuse osas rõhutatud vajadust kasutada puitu kõrgema lisandväärtusega toodete loomiseks. Üheks võimaluseks on puidu keemiline töötlemine, kuid piisava tooraineta planeeritavaid tehaseid Eestisse ei tule.
Seotud lood
Euroopa Komisjoni biomajanduse strateegia järgi tuleb jõuliselt arendada biotoodete tootmist ja seeläbi soodustada fossiilselt toormet üleminekut. Komisjoni strateegias on nimetatud eesmärk luua 2030. aastaks juurde ligi 300 uut biotootmise tehast.
Aasta töösturi nominent, Graanul Investi juht Raul Kirjanen tunneb, et Eesti valitsus on jätnud tööstuste probleemid tähelepanuta. Seepärast võib ka arendatav puidukeemiatehas kerkida hoopiski mõnda naaberriiki.
Puidupõhised biotooted saavad tulevikus asendada naftapõhiseid ning biorafineerimises on Eestil tugev majanduslik potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Puidu biorafineerimine: hetkeseis ja väljavaated”.
Puidusuhkrutest on võimalik pärmiseente abil teha raketi- või laevakütust, räägiti EASi ja KredExi ühendasutuse ning Tartu Ülikooli seminaril „Puidu väärindamise tulevik.“ Uudseid võimalusi puidu väärindamiseks on veelgi.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele