Metsapoliitika võib pidurdada Eesti puidukeemia arengut: tooraineta jäävad tehased kerkimata

Euroopa Komisjoni biomajanduse strateegia järgi tuleb jõuliselt arendada biotoodete tootmist ja seeläbi soodustada fossiilselt toormet üleminekut. Komisjoni strateegias on nimetatud eesmärk luua 2030. aastaks juurde ligi 300 uut biotootmise tehast.

Aasta töösturi nominent, Graanul Investi juht Raul Kirjanen tunneb, et Eesti valitsus on jätnud tööstuste probleemid tähelepanuta. Seepärast võib ka arendatav puidukeemiatehas kerkida hoopiski mõnda naaberriiki.

Puidupõhised biotooted saavad tulevikus asendada naftapõhiseid ning biorafineerimises on Eestil tugev majanduslik potentsiaal nii teadus- ja arendustegevuses kui ka tootmises, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist “Puidu biorafineerimine: hetkeseis ja väljavaated”.

Puidusuhkrutest on võimalik pärmiseente abil teha raketi- või laevakütust, räägiti EASi ja KredExi ühendasutuse ning Tartu Ülikooli seminaril „Puidu väärindamise tulevik.“ Uudseid võimalusi puidu väärindamiseks on veelgi.

Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.