Tööstussektoris takistab välisspetsialistide värbamist Eesti kui tööstusriigi vähene tuntus

Hiljutisel majandusjulgeoleku konverentsil jäid kõlama nii siseministri kui info- ja tehnoloogiaministri poolt öeldud sõnad, et oluline osa majandusjulgeolekust on kvalifitseeritud tööjõu kaasamine. Ning eriti oluline on, et kõik mõistaksid seda vajadust ühtmoodi, kirjutab Work in Estonia programmi juht Leonardo Ortega.

Riigi eesmärk pole välistalent, vaid Eesti jõukus ja ettevõtjate vajaduste kõige optimaalsem arvestamine, tõdeti teisipäeval toimunud foorumil „Kuidas tagada Eesti konkurentsivõime globaalses talendirallis".

Reaalainete õpetajad Indiast või õpe täismahus veebi, tööstusettevõtete linnakud tööjõu omavahel jagamiseks, radioloogid konsulteerimas piiri tagant – tööjõunappuse leevendamiseks tuleb otsida loovaid lahendusi.

Välistudengite vastuvõtt Eesti kõrgkoolidesse on juba mitu aastat tugevas languses, kuid seda mitte põhjusel, et talendid oleksid maailmast otsa saanud, vaid Eesti süvenevalt tõrjuva viisapoliitika tõttu, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori rektor Andrus Pedai.

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.