Tööstussektoris takistab välisspetsialistide värbamist Eesti kui tööstusriigi vähene tuntus

Hiljutisel majandusjulgeoleku konverentsil jäid kõlama nii siseministri kui info- ja tehnoloogiaministri poolt öeldud sõnad, et oluline osa majandusjulgeolekust on kvalifitseeritud tööjõu kaasamine. Ning eriti oluline on, et kõik mõistaksid seda vajadust ühtmoodi, kirjutab Work in Estonia programmi juht Leonardo Ortega.

Riigi eesmärk pole välistalent, vaid Eesti jõukus ja ettevõtjate vajaduste kõige optimaalsem arvestamine, tõdeti teisipäeval toimunud foorumil „Kuidas tagada Eesti konkurentsivõime globaalses talendirallis".

Reaalainete õpetajad Indiast või õpe täismahus veebi, tööstusettevõtete linnakud tööjõu omavahel jagamiseks, radioloogid konsulteerimas piiri tagant – tööjõunappuse leevendamiseks tuleb otsida loovaid lahendusi.

Välistudengite vastuvõtt Eesti kõrgkoolidesse on juba mitu aastat tugevas languses, kuid seda mitte põhjusel, et talendid oleksid maailmast otsa saanud, vaid Eesti süvenevalt tõrjuva viisapoliitika tõttu, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori rektor Andrus Pedai.

Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.