Veiko Uri: Eesti metsanduse kohanemine peaks olema kliimapoliitika põhiküsimus
Eesti metsanduse kohanemine kliimamuutustega peaks olema meie metsa- ja kliimapoliitika põhiküsimus, rõhutas Rakveres Loodusressursside aastakonverentsil metsateadlane, akadeemik Veiko Uri.
Me ei saa teha õigeid poliitilisi otsuseid, kui alusandmed on puudulikud. Metsanduses on see aga väga suur probleem, rõhutas Uri. Näiteks metsaressursi kohta on mitu erinevat hinnangut – SMI ehk statistilise metsainventuuri andmetel oli 2022. aastal metsa tagavara 457 miljonit kuupmeetrit, Postimehe fondi tellitud alternatiivse hinnangu (põhines metsaregistri andmetel) 379 miljonit kuupmeetrit. Kahe hinnangu vaheline erinevus on 90 miljonit kuupmeetrit. Kuna kaks eri mõõtmist kasutasid erinevaid meetodeid ja ka eesmärgid olid erinevad, pole suur vahe üllatav.
Seotud lood
Kasvuhoonegaaside inventuurist selgus, et Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus 2022. aastal oli 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Aasta varem oli koguheide 13,4 miljonit tonni. Võrreldes 2005. aastaga on kasvuhoonegaaside heide siiski 12% vähenenud.
Lõplik ajakohastatud energia- ja kliimakava tuleb esitada Euroopa Komisjonile aasta pärast.
2021. aastal kasvasid Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused pea kõigis valdkondades, selgub äsja Euroopa Komisjonile esitatud aruandest.
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele