Elektroonikatööstus näeb tunneli lõpus valgust
Elektroonikatööstus on viimase nelja kvartali jooksul kaotanud oma koondkäibest kuus protsenti, selgub värskest Äripäeva infopanga elektroonikatööstuse konkurentsraportist. Siiski annab majanduse kasvule pöördumine Soomes ja Rootsis natuke lootust, kirjutab raporti kommentaaris KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger.
Elektroonikatööstus, nagu ka enamik muid tööstusvaldkondi, on olnud lükata-tõmmata viimased 18-24 kuud. Käesoleva aasta viimane kvartal näitas elektroonikatööstuse sektori üleselt jätkuvalt kahanemist, seda nii vastu eelmise aasta esimest kvartalit (-6%) kui ka vastu neljandat kvartalit (-2,4%).
Äripäeva infopanga värske elektroonikatööstuse konkurentsraportiga saab tutvuda SIIN.
Muret teeb ka personalikulude kasv, mis sööb konkurentsivõimet ning sunnib jätkuvalt investeerima automatiseerimisse. Keskmine töötasu kasvas aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga lausa 15%.
Samas ettevõtted on erinevad ning kasvu ja kahenemisnumbrid on paljuski dikteeritud konkreetse turu ja partnervõrgustiku iseloomust. Suurtest tootjatest näitasid kiiret kasvu esimesed kvartalis võrreldes 2023. aasta esimese kvartaliga Ericsson (+10%), Flir Systems (+37%) ja Leab Eesti (+27%). Lisaks kasvas kiiresti ka Harju Elekter, kes kasvatas nii käivet (+38%) kui ka töötajate arvu (ca +10%). Teisalt oli mitmel suured tootjal pigem kehv või väga kehv kvartal: GPV Estonia (-17%), Prysmian Group (-23%), Arrow (-31%) ja Scanfil (-33%).
Osad tootjad reageerisid tellimuste vähenemisele kohe jaanuaris ning vähendasid personali. Võtmeküsimuseks saab olema tellijate aktiivsus ja eksportturgude taastumine.
Eksportturud on pööranud kasvule
Meie suurimad eksporditurud, Soome, Rootsi ja Saksamaa on pööranud kasvule. Jah, mõnel puhul on see vaid protsendipunkt üle nulli, kuid siiski valgus paistab tunneli lõpus. Rootsi SKP prognoos selleks aastaks on ca 0,7% ning järgmisel juba 2,5%; vastavad numbrid Soomes ca 0,5% ja 1,7% ning Saksamaal 0,2% ning 1,5%. Loomulikult ei taastu tellimuste maht kiiresti, kuid loodetavasti ei toimu enam ka väga kiiret kukkumist.
Oluline on jälgida üldist trendi, mille sisuks on majanduskeskkonna ja investeerimiskliima paranemine. Eesti elektroonikatööstuse ettevõtted on väga erineva taustaga, nii kohapealse omanikeringiga kui ka välisomanduses. Ühest trendi on raske välja tuua kuna tulemuslikkus sõltuv alamsektori konjunktuurist kui ka varasematest investeeringutest tootmise tõhustamisse. Kindlasti on positiivne peamiste eksporditurgude järk-järguline paranemine, enamik sihtturgusid näitavad kasvunumbreid.
Seotud lood
Kuressaares tegutseva elektroonikaettevõtte Incap Estonia emafirma esimese kvartali käive kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 21% ehk 51,4 miljoni euroni, Incapi ärikasum oli 6 miljonit eurot, kasv võrreldes eelmise kvartaliga on 62,3%.
Elvas tegutsev GPV Estonia kasvatas eelmisel aastal käibe üle 213 miljoni euro ja mitmekordistas ka kasumi, sellegipoolest polnud aasta lihtne.
Elektroonikatööstus NOTE Pärnu teenis läinud aastal ligi 4,7 miljonit eurot ärikasumit, mis on viimase viie aasta parim tulemus.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele