Vestlusring | Nõuanded ja soovitused, et kallis robot tehases seisma ei jääks. Eksperdid: „Ärilist mõõdet ei tohi unustada“

Eesti väikese ja keskmise suurusega tööstusfirmad võtavad hoogsalt kasutusele automatiseerimislahendusi, kuid nende küberturbepraktikad on sageli juhuslikud, ajutised või hoopiski puuduvad ehk süsteemselt nõrgad, võttis oma uurimistöö kokku Tartu Ülikooli infoturbe nooremteadur Vjatšeslav Antipenko.

Saates "Fookuses: tark tööstus" pakume teile kuulamiseks 13. märtsil toimunud suursündmusel „Tark tööstus 2025“ kõlanud aruteluringi, kus otsiti vastust küsimusele, kas Eesti tööstuses on robotiseerimine piisavalt kiire ja kuidas tõsta tempot. Sellest teemast kõnelevad Saku Metall Allhanke Tehase juht Gerth Kivima, ABB tootmisüksuse juht Argo Aavik ja kasvustrateegia konsultant Indrek Saul. Vestlust juhib Aigar Vaigu.

Puidu- ja mööblisektoris kasutatavatele koostöörobotitele keskendunud kompetentsikeskus TSENTER seminaril „Roberta kutsub sõbrad külla“ tõdeti, et ükski tööstus pole liiga väike robotite rakendamiseks.

Päikesekatuseid tootev Solarstone avab Viljandi tehases automatiseeritud tootmisliini, mis muudab päikesekatuse paneelide tootmise üle viie korra kiiremaks ja tõhusamaks.

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.