Eesti ravimi- ja kosmeetikatootjatele terendab kuni paarisaja miljoni eurone kohustus investeerida vee-ettevõtete reoveepuhastitesse, paari aasta pärast jõustuv muudatus kaevati juba Euroopa Kohtusse.

- Ravimitootjad peaksid direktiivi järgi katma lõviosa neljanda puhastusastme juurutamisega seotud kulud, esialgu Tallinna ja Tartu reoveepuhastites, võib-olla mujalgi.
- Foto: Andras Kralla
Ravimitootjate Liidu juhi
Riho Tapferi sõnul
on direktiiviga tekitatud palju ebaselgust ja nende hinnangul on kohustuste jagamisel väga tugev riive,
kirjutab Äripäev. “Sisuliselt ravimikarbikestega peab maksma kinni vee-ettevõtjate investeeringud puhastussüsteemide ehitamiseks ja igal aastal ka nende ekspluatatsioonikulud.”
Kliimaministeeriumi veeosakonna veeteenuse valdkonna juhi Katrina Langi selgitusel tuleb asulareovee puhastamise direktiiv siseriiklikku õigusesse üle võtta 2027. aasta juuli lõpuks. Sellega pannakse tootjad “saastaja maksab”-printsiibiga vastutama mikrosaasteainete eemaldamiseks vajaliku puhastusastme eest.
“Praegu on leitud, et mikrosaasteainete peamised allikad on asulareovees ravimite ja kosmeetikatoodete jäägid,” ütles Lang. Seetõttu peavadki just ravimi- ja kosmeetikatootjad koonduma 2028. aasta lõpuks tootjavastutusorganisatsiooni ja koguma raha selleks, et reoveepuhastitesse saaks rajada neljanda puhastusastme ja katma nende tegevuskulud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hetkel kuum
Vaata 134 ettevõtte tulemusi!
Lisatud galerii uuest liinist!