Eleringi võrgutasu tõus teeks suurtööstustele elektri kallimaks

"Tööstusuudised eetris" saates pakume kuulamiseks kahte ettekannet möödunud aasta novembris toimunud energia aastakonverentsilt. Sellest, kuidas energiaturul toimuv tööstust mõjutab ja mida tööstus energiasektorilt ootab, kõneles Eesti Masinatööstuse Liidu juht Andri Haran. Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu kirjeldas aga regiooni vaadet ning selgitas, millised on Balti- ja Põhjamaade energiaalased eesmärgid ja kuidas need kokku sobivad.

Eesti ja meie naabermaade energiastrateegiates on mitmeid põhimõttelisi erinevusi, selgus teisipäeval Energia aastakonverentsil esinenud Alexela energiaportfelli juhi Kalvi Nõu ettekandest. Kalvi Nõu andis paar vihjet, mida tuleks teha, et energiamahukad suurtööstused enda juurde meelitada.

Riigikogu arutas majanduskomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti majanduse tootlikkuse suurendamist. Arutelu keskmes oli konkurentsivõime ekspertkogu värske raport „Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2025“, mis analüüsib majanduse hetkeolukorda ning pakub suuniseid edasiliikumiseks.

Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.