Andres Taklaja oli ka Eesti Elektroonikatööstuse Liidu asutajaliige, kelle töö ja elu olid pühendatud raadioelektroonika arengule Eestis. Seisab liidu järelhüüdes.
Andres Taklaja sündis 14. oktoobril 1947 Tallinnas. Pärast Keila Keskkooli lõpetamist 1966. aastal jätkas ta õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis raadiotehnika erialal. Aspirantuuri läbis ta Leningradi Elektrotehnika Sideinstituudis, kus kaitses 1985. aastal tehnikadoktori kraadi laserikiire levi uurimise teemal turbulentses atmosfääris.
Andres Taklaja karjäär oli tihedalt seotud Tallinna Tehnikaülikooliga, kus ta alustas juba tudengina raadio-telestuudios õppemeister-operaatorina. Aastakümnete jooksul töötas ta mitmetel akadeemilistel ametikohtadel nooremteadurist professorini, olles aastatel 2000–2009 ka raadio- ja sidetehnika instituudi direktor ja suurelt jaolt isikliku initsiatiivi põhjal rajatud mikrolainetehnika õppetooli juhataja. Alates 2013. aastast oli ta TTÜ infotehnoloogia teaduskonna emeriitprofessor.
Professor Taklaja teadustöö keskendus mikrolainetehnikale, antennidele, raadiolevile ja raadioside häirekindlusele. Ta avaldas üle kuuekümne teaduspublikatsiooni, omas kahte autoritunnistust.
Lisaks teadustööle oli Andres Taklaja raadioelektroonika seadmeid valmistava TTÜ spin-off-firma OÜ Rantelon omanik ja direktor. Aastatel 2000 kuni 2024 pühendas hea kolleeg Andres oma energiat Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegemistesse neid liidu asutajaliikmena volikogu tasemel suunates.
Lisaks teadustööle oli Andres Taklaja aktiivne nii erialaseltsides kui ühiskondlikus elus: ta kuulus Eesti Elektroonikaühingusse, Elektri- ja Elektroonikainseneride Ühingusse (IEEE) ning oli Eesti Kongressi saadik ja Keila linnavolikogu liige. Samuti panustas ta telekommunikatsiooni arengusse riiklikul tasandil, olles muuhulgas Vabariigi Presidendi Kantselei konsultant telekommunikatsiooni alal ning Ringhäälingunõukogu liige.
Tema tegevust on tunnustatud Tallinna Tehnikaülikooli kuldmärgiga (1994), Valgetähe medaliklassi teenetemärgiga (2001) ning EV Kaitseministeeriumi II klassi teeneteristiga (2006).
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele