Kasulik | Vestlusring: miks robot üksi ei loo väärtust ja kuidas robotiseerimisega pihta hakata?
Eesti tööstusettevõtted räägivad robotitest järjest rohkem. Hiljutisel puidu kompetentsikeskuses Tsenter toimunud Robofest 2025 arutelul kõlanud kogemuslood kinnitasidd, et robot ei ole imerelv.
Veel kümme aastat tagasi oli robot väiketootjale kättesaamatu unistus – kallis, keeruline ja riskantne. Täna on kõik muutunud: tehnoloogia on poole odavam, robotit saab rentida nagu autot ja riik maksab pool kinni. Automatiseerimine pole enam ainult suurte tehaste privileeg, kirjutab Effeti mehhatroonika insener Arno Jürisson.
Eesti tööstussektori suured probleemid - üha süvenev tööjõupuudus, kasvavad kulud ja konkurentsivõime langus - sunnivad ettevõtteid muutma tootmist efektiivsemaks ja paindlikumaks. Üha selgemaks saab, et ilma robotite ja automatiseerimise kasutuselevõtuta ei suuda Eesti tööstus rahvusvahelisel turul püsima jääda.
Õppetund: "Ostsime kliendi toote jaoks roboti ja kaotasime kliendi, kallis robot seisab siiani"
Robotiseerimine ja digitaliseerimine on muutumas Eesti tööstuse jaoks ellujäämisküsimuseks. Kuigi paljud ettevõtted on automatiseerimise vajalikkusest teadlikud, kerkivad praktikas esile mitmed väljakutsed: kas robotiseerimine on alati kasulik, kuidas vältida investeerimisvigu ja kui kiiresti peaksid ettevõtted uute lahendustega kaasa minema?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.