Eesti-Läti ettevõtete täisautonoomse droonitõrje demonstratsioon oli edukas

Eesti kaitsetööstus on viimaste aastate jooksul kiiresti arenenud, kuid jääb mahult ja mõjukuselt endiselt töötleva tööstuse varju. Insener Margus Sammelsaar, kes on aastaid tegelenud droonide ja mehitamata süsteemide arendusega, rääkis Äripäeva raadio saates “Tööstusuudised eetris”, et sektoril on küll potentsiaali muutuda majanduse lipulaevaks, kuid bürokraatia, aeglased hanked ja rahuaja mentaliteet pidurdavad arengut.

Järjest laienev droonide kasutamine lahinguväljadel, veelgi enam hübriidrünnakutes, on kiirendanud riikide püüdu leida droonitõrjeks sobivaid odavamaid tehnoloogiaid. Üheks suunaks on laseripõhiste õhutõrjesüsteemide areng. Hiljuti teatas Iisrael esimese sellise süsteemi kasutuselevõtust oma relvajõududes, kuid samalaadseid süsteeme arendavad ka teised riigid.

Kolm Eesti ettevõtet pääses rahvusvahelise väljaande The Defense Post koostatud 2025. aasta 100 juhtiva droonitootja edetabelisse. Tegemist on valdkonna ühe mõjukama koondhindamisega, kus arvesse võetakse ettevõtte käivet, arendustegevuse ulatust, innovatsioonivõimet ja sõltumatust riiklikust kontrollist. Eestit esindavad pingereas Threod Systems, DefSecIntel Solutions ja idufirma Lendurai.

Eesti kaitsetööstusettevõtteid ühendav kaitsetööstusklaster tuli välja viit riiki hõlmava Balti Droonimüüri kontseptsiooniga. Algatajate hinnangul oleks vajaliku tehnika tootmine ja rakendamine võimalik suhteliselt kiiresti.

Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.