Uuring: Eesti tööstus vajab tehisintellekti arenguhüppeks oskuste täiendust

Uuringufirma Gartner ennustab, et 70% suurtest organisatsioonidest hakkab aastaks 2030 kasutama AI-põhist tarneahela prognoosimist tulevase nõudluse ennustamiseks. Tehisarul põhineval ennustusel on suur potentsiaal, kuid selle rakendamine on endiselt piiratud ja seda näiteks tarneahela planeerimise eest vastutavate juhtide selge visiooni puudumise tõttu.

Peame keskenduma sellele, kuidas suurendada väärtust ühe tihumeetri ja töötaja kohta nii tehisaru kui digitaalsete lahendustega, rääkis digitaliseerimisekspert Karl Õkva oktoobris puidutööstuse äriplaani konverentsil.

Tehisintellekti (AI) kasutamine tööstuses ei kuulu enam pelgalt tulevikufantaasia valdkonda. Kiirelt arenevad tehnoloogiad, kasvav andmehulk ja surve tõsta efektiivsust on muutnud AI praktiliseks tööriistaks, mida ettevõtted üle maailma järjest enam kasutavad. Samas pole AI rakendamine lihtne – see eeldab muutusi nii tehnoloogilises kui ka organisatsioonilises plaanis.

Tehisintellektist räägitakse palju, kuid paljudele tööstusettevõtetele tundub selle pärisrakendus ikka veel keeruline ja riskantne. Ometi on praktilisi kasutusvõimalusi rohkem kui esmapilgul paistab – eriti neile, kes on valmis katsetama ja õppima.

Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.