Riigikogu raport: kaitsetööstuse juhitamatus pidurdab Eesti kaitsevõimet

Eesti kaitsetööstus on viimaste aastate jooksul kiiresti arenenud, kuid jääb mahult ja mõjukuselt endiselt töötleva tööstuse varju. Insener Margus Sammelsaar, kes on aastaid tegelenud droonide ja mehitamata süsteemide arendusega, rääkis Äripäeva raadio saates “Tööstusuudised eetris”, et sektoril on küll potentsiaali muutuda majanduse lipulaevaks, kuid bürokraatia, aeglased hanked ja rahuaja mentaliteet pidurdavad arengut.

Saksa kaitsetööstushiid Rheinmetall oli valmis Eestisse tehase püsti panema, kuid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul oleks selle plaani elluviimine riigile liiga kulukaks läinud.

Eesti ettevõtjad tunnevad, et nende rahvusvahelist konkurentsivõimet pärsivad ebastabiilne maksukeskkond, ülereguleeritus ja liigne bürokraatia. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kohtumisel Eesti eksportivate ettevõtjatega arutati, mida peaks Eesti tegema teisiti, et ekspordis samm edasi astuda.

Eesti kaitsetööstuse arenduskonkursi esimeses taotlusvoorus sai toetuse 14 ettevõtet, kellele eraldatakse kokku 1,4 miljonit eurot ehk pea kaks korda rohkem kui mullu.

Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.