„Me ei otsi pelgalt uusi fassaade, vaid nutikaid ja kordustootmiseks sobivaid lahendusi, mis aitavad anda elulise jätku Eesti kõige levinumale elamufondile,“ ütles Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo. „Kui maja on kvaliteetselt korda tehtud, soovitakse seal ka elada – see tõstab nii elukvaliteeti kui kinnisvara väärtust.“
Seotud lood
Eestil seisab ees ulatuslik elamufondi uuendamine, kuna aastaks 2050 tuleb renoveerida üle 14 000 korterelamu. Ekspertide sõnul saab seda teha tõhusalt üksnes tööstuslikult, mitte üksikute projektidena.
Eesti Puitmajaliidu iga-aastase Teadustöö 2025 konkursi võitis Tallinna Tehnikaülikooli tudeng Marten Erik Johandi, kelle lõputöö keskendub üheksa korrusega suurpaneelelamu välisseina kandevõimele tehaselise renoveerimise korral. Uurimuse tulemused on arendajatele, inseneridele ja tehastootjatele rakendatavad juba täna.
Ministri allkirja saanud korterelamute renoveerimistoetuse määrus päästab rahakraanid valla, kuid puitmajatootjate hinnangul on sellega liigselt venitatud.
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele