Kui turist avab Kariibi merel uhiuue kruiisilaeva kajutiukse, ei anna miski märku, et osa seintest, mööblist või vannitoalahendusest on valminud Eestis. Laev on ehitatud Soomes, projekteeritud rahvusvaheliste büroode poolt ja opereeritud globaalse kruiisikontserni all, kuid selle sisemuses peitub nähtamatu Eesti tööstuslik panus.
Ka selle Tallinna sadamasse jõudnud kruiisilaeva sistus võib olla osaliselt Eesti firmade toodang.

Seotud lood

Saated
  • 13.10.25, 14:00
Maailma suurim kruiisilaev saab oma mootori südamikud nüüd Eestist. ABB: “Vajame veel 40 inimest”
ABB tegi oma Jüri tehnoloogialinnakusse investeeringu, mis tõstis Eesti olulisust ka maailma suurima kruiisilaeva ehk Royal Caribbeani Icon-klassi laeva valmimises. Nimelt saab see merehiiglane oma käitursüsteemi „südamikud“ nüüd just Tallinna külje alt Jürist.
Uudised
  • 11.04.25, 10:44
Riigi 25 miljonit eurot avab Eesti uksed maailma merendusfirmadele
Eesti riik ja ettevõtted plaanivad luua Eestisse kõigile merendusettevõtetele suunatud laevade ümberehituskeskuse ehk Estonian Marine Greentech & Retrofit Hub´i. Lisaks toetab riik 25 miljoni euroga laevade keskkonnasäästlikumaks muutmist.
Uudised
  • 11.07.24, 09:15
Laevaehitus võiks tuua riigile suurt maksutulu
Eestil on suur potentsiaal saada oluliseks tegijaks üleilmses laevade ümberehituse ja moderniseerimise valdkonnas, mis võiks riigile tuua kuni 70 miljonit eurot maksutulu aastas, selgub värskelt valminud uuringust.
Uudised
  • 05.07.24, 13:16
Suur Soome laevatehas on ohus, kuid Eesti ettevõtted sellest suurt kahju ei saa
Saksamaal ja Soomes Turus tegutsev Saksa Meyeri perele kuuluvad laevatehased on suurtes raskustes, kiirelt oleks ettevõttel vaja vähemalt 400 miljonit eurot lisaraha. Laevatehas annab Soomes tööd ligikaudu kümnele tuhandele inimesele.
  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele