Analüüs: Eesti puidutööstuse järgmine arenguhüpe sünnib laboris, mitte saeveskis
Eesti puidu kõrgem väärindamine lepitaks keskkonna- ning majandushuvid, selgus kliimaministeeriumi tellimusel valminud Tallinna Ülikooli teadlaste uuringust.
Eesti puidutööstust survestavad korraga nii kliimapoliitika, raiemahte puudutav ebakindlus kui ka aeglane investeerimiskeskkond. TalTechi puidutehnoloogia professori Jaan Kersi hinnangul ei määra sektori tulevikku pelgalt metsavaru, vaid see, kui targalt suudetakse puitu väärindada.
Ekspertide sõnul saaks Eesti enda metsa- ja puidusektori oskuseid ning tooteid edukalt välismaale eksportida ning end innovaatilise maailmakuulsa metsariigina tõestada, kuid selleks on peavad kõvasti tööd tegema nii sektor kui ka riik, tõdeti läinud reedel Paide Arvamusfestivalil.
Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et suure energiatarbega tööstuste Eestisse meelitamisel tuleb silmas pidada, et projektide lisandväärtus energiaühiku kohta ei oleks keskmisest madalam. Energiamahukate tööstuste rajamine oleks põhjendatud vaid siis, kui need avavad võimalusi suurema lisandväärtusega majandustegevuste käivitamiseks Eestis.
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.