Eesti kaitsetööstus liigub miljardi euro suuruse käibe poole: suurhanked võivad avada tee väliskontsernide tarneahelasse

Euroopa kasvavad kaitsekulud ja Eesti ettevõtete ekspordivõime annavad kohaliku kaitsetööstuse jaoks tugeva kasvuvõimaluse, kuid sellest üksi ei piisa. Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuhi Kalev Koidumäe sõnul sõltub järgmine arenguhüpe üha rohkem sellest, kas Eesti suudab pakkuda piisavalt kiiret ja usaldusväärset keskkonda tootmise, investeeringute ja tootearenduse kasvatamiseks.

Ukraina sõda on muutnud kaitsetööstuse uute tehnoloogiate testimispolügooniks, kus innovatsioon ja tarkvarauuendused jõuavad rindejoonele päevadega. See on andnud võimsa tõuke ka Eesti ettevõtetele, kelle müügikäive on teinud viimastel aastatel "tiigrihüppe".

Eesti kaitsetööstusettevõtete käive ja eksport on nelja aastaga teinud järsu hüppe. Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu prognoosi järgi kasvab sektori müügitulu 2021. aasta 163 miljonilt eurolt 2025. aastaks umbes 730 miljonile eurole, millest 450 miljonit tuleb ekspordist.

Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.