Kiibitootjad panustavad Euroopale ja USAle

Hiljuti Rootsis Lundis sõlmitud koostööleppega ühendavad Balti- ja Skandinaaviamaad jõud kiibitehnoloogiate arendamisel. Eesti poolt kuulub partnerite sekka kompetentsikeskus KIIP, mille eesmärk on viia kodumaine elektroonikasektor järgmisele tasemele.

Eesti elektroonikatööstus alustab 2026. aastat kahetiste tunnetega - eelmine aasta tõi ajaloo suurima käibenumbri, kuid ees ootab heitlik eksportturg. Kas süsteemne koostöö riigiga ja fookus kaitsetööstusele suudavad hoida mullu sügisel saavutatud kasvutempot, küsib värskes Infopanga elektroonikatööstuse kvartaliraportis Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk.

Eestis käivitati juunis kiibitehnoloogia kompetentsikeskus, mille eesmärk on tugevdada kohalike ettevõtete võimekust kiipide arendamisel, rahvusvahelises koostöös osalemisel ja uute toodete turule viimisel. Hiljuti avati ka avalik teabe- ja koostööplatvorm Kiip.ee.

Kui viimastel aastatel on Euroopa tehnoloogiapoliitikas räägitud peamiselt kiipidest, siis Saksa elektroonikatööstuse juhid tõstavad nüüd esile järgmise nõrga koha: trükkplaadid, substraadid ja elektroonikamaterjalid. Ilma nendeta ei tööta ka kõige võimsam kiip.

Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.