Eesti majandus näitas teises kvartalis korralikku kasvu

Töötleva tööstuse tootmismaht on langenud neli kuud järjest, selgub Statistikaameti värsketest andmetest. Siiski peaks nõudlus hakkama tõusma, leiab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina oma majanduskommentaaris.

Sisemajanduse koguprodukt kasvas 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%, investeeringud kahanesid aga üle 13%. Kolmandat kvartalit järjest mõjutas majanduskasvu enim töötlev tööstus, mille lisandväärtus suurenes 7%.

Eesti tööstusettevõtted plaanivad nõrgast majanduskeskkonnast hoolimata kasvu ja uusi investeeringuid, kuid otsuste taust on vastuoluline. Müügitulu kasvu ootab 68% ja investeeringute suurendamist 55% Swedbanki tööstusuuringus osalenud ettevõtetest, samal ajal suruvad ettevõtteid kallim energia, kõrgem intressiootus ja Euroopa majanduse vinduv taastumine, kirjutab Swedbanki krediidiriski kontrolli osakonna juht Urmas Simson.

Eesti tööstusettevõtted tootsid mais püsivhindades 3 protsenti vähem toodangut kui aasta varem. Languse keskmes oli töötlev tööstus, kus tootmismaht vähenes neljandat kuud järjest. Energeetika kukkus järsult, samal ajal kasvas mäetööstus ligi 40 protsenti.

Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.