Henrik Välja: metsareform ei toeta majandust ega Eesti ettevõtteid

Ekspertide sõnul saaks Eesti enda metsa- ja puidusektori oskuseid ning tooteid edukalt välismaale eksportida ning end innovaatilise maailmakuulsa metsariigina tõestada, kuid selleks on peavad kõvasti tööd tegema nii sektor kui ka riik, tõdeti läinud reedel Paide Arvamusfestivalil.

Eesti puidutööstustes ollakse ettevaatlikult optimistlikud – äkki tuleb käesolev aasta parem, kui eelmine. Samas näitavad esialgsed andmed, et saematerjali tootmismahud on olnud aasta esimeses pooles veidi madalamad kui olid 2023. aastal.

Metsa- ja puidusektoriga on seotud ligi kuuendik Eesti majanduse lisandväärtusest ja sektor on jätkuvalt üks olulisemaid tööandjaid paljudes Eesti regioonides, andes otseselt ja kaudselt tööd igale kaheksandale Eesti elanikule, selgus rahvusvahelise audiitorfirma Ernst & Young Baltic AS läbi viidud analüüsist.

Puidutööstust tabanud raskused ei ole ainuüksi nende ettevõtete probleem, vaid mõjutavad sotsiaalmajanduslikku olukorda laiemalt, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja värskes Äripäeva infopanga puidutööstuse konkurentsraportis.

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.