Lihatööstuse juht: tehisintellektile tasub tootmises võimalus anda

Räägime mõlema ettevõttega Eesti tööstuse olukorrast, aga ka tehnoloogiast ja digitaliseerimisest. Räägime ka sellest, millised on ettevõtete hinnangul suurimad väljakutsed tootmise automatiseerimises. Saadet juhib Harro Puusild.

Nii Lõuna-Eestis tegutseva Nõo Lihatööstuse juht kui ka Aquaphori juhid tunnistavad saates, et tippspetsialistide leidmine nendes piirkondades on keeruline ning mõlemal tuleb töötajaid ka ise koolitada.

Ragnar Loova räägib saates, et eelmisel aastal lahkus turult viis lihatööstust. „Pea 10% lihatööstusest on olnud raskustes ja pidanud ühel või teisel põhjusel turult lahkuma. Just vestlesin ühe meie enda töötajaga, kelle küsimus mulle oli, et kas meie jääme ellu? Saan kinnitada, et Nõo jääb ellu – näeme kriise ja majanduslangusi võimalusena rohkem investeerida, areneda ja olla innovaatiline,“ kinnitas Loova.

Loova selgitas, et 2023. aastal muutus tehisintellekt laiemale üldsusele kättesaadavamaks ja ka Nõo otsustas, et nende jaoks on oluline see viis ja mõte, et tehisintellekti oma tootmises ära kasutada.

Aquaphori ekspordidirektor Anu Hännikäineni sõnul nemad veel AI-d ei kasuta ja eelistavad olla vaatleja rollis. „Tootmises on meil ettevaatlik seisukoht. Meil on palju programmeerimist ja robootikaga tegelemist, nii et veel vaatleme,“ sõnas ta.

Äsja avatud Aquaphor Tooling juhi Janek Kiudorvi sõnul näevad nemadki oma tehases tehisintellektile tulevikus kohta, kuid enne seda tuleb veel tegeleda automatiseerimise ja robotiseerimisega.