CO2 külmaseadmed – kokkuhoid nii keskkonnale kui ettevõttele

Kui täna kasutatav tehnoloogia oleneb eelkõige kasutusvaldkonnast ja süsteemi planeeritud asukohast, siis mitmes rakenduses on mittemürgine ja mittetuleohtlik CO2 atraktiivne ja laialdaselt kasutatud juba täna – seda näiteks tööstuses, kaubanduses, soojuspumpade, transport külmutusseadmete ning serverite ja elektrikappide jahutamise korral.

Huurre Service OÜ esindaja Urmas Salu kinnitusel on CO2 külmaseadmed hea lahendus kasutamaks neid tsentraalsete külmaseadmetena. „Olime aastaid tagasi Eestis ja Baltikumis esimesed, kes alustasid CO2 külmaseadmete paigaldamisega – seda juba 2011. aastal. Täna tegutseme peamiselt nii kaubandus- kui tööstusvaldkonnas. Kui varem oli see, millisel tehnoloogial külmutusseadmeid kasutada, puhtalt ettevõtte omanike otsustada, siis nüüd toetab CO2 külmutusseadmetele üleminekut muudetav keskkonnaalane õigusakti muudatus,“ tõdeb Urmas Salu, lisades, et kaubandusvaldkonnas on CO2 külmaseadmed kasutatavad nii suurtes hüpermarketites kui väiksemates poodides. „Eestis võttis CO2 külmaseadmed kasutusele esimese kaubandusketina Rimi Eesti Food AS. Tänaseks on lisandunud meie klientide hulka ka mitmed teised kaubandusketid,“ lisab ta.

Ka tööstusvaldkond on hakanud CO2 süsteemidele üha aktiivsemalt üle minema. „Keskmise suurusega tööstuste puhul on tegemist mõistliku valikuga – kuna CO2 tehnoloogiat on juba pikalt arendatud, on tänasel päeval võimalik ehitada ka suuremate võimsustega süsteeme, mis sobivadki tööstustele. CO2 külmutussüsteemid on hea lahendus ka hooajaliselt kasutatavate külmutusseadmete korral – näiteks perioodiliselt tegutsevas kalatööstuses. Külmaseadmete võimsust on võimalik reguleerida ning neid ka vajadusel välja lülitada,“ selgitab ta.

Urmas Salu kinnitusel on üleminek CO2 külmaseadmetele reeglina pikem protsess. „Esmalt tuleme ja vaatame objekti üle, seejärel projekteerime seadmed vastavalt kliendi vajadustele. Kuna enamus külmamasinaid valmistatakse nii öelda „rätsepatööna“ Euroopa tehastes, siis tuleb külmasüsteemi ümberehitusel kindlasti arvestada paarikuuse seadmete tellimisajaga. Alles seejärel saab alustada paigaldusprotsessiga.

Kuna külmaseadmete vahetusprotsess on alati kaupluse või tootmise jaoks ebamugav protsess, kus tuleks peatada kogu külmasüsteem ümberehituse perioodiks, siis oleme alati püüdnud välja mõelda sellise tööde järjekorra ja lahendused, kus ettevõtte igapäevatööd poleks vaja peatada,“ selgitab Salu. Seadmete vahetamine võtab aega reeglina 1-2 kuud, kuid vahetusprotsess on võimalik organiseerida nii, et see ei häiri igapäevatööd.

„Ka peale paigaldusprotsessi saab klient olla muretu – kui oleme külmaseadmed paigaldanud, on hooldus ja jooksev kontroll seadmete toimimise osas ning seadusega ette nähtud temperatuuride salvestamine jätkuvalt meie jälgimise all. Hooldusprotsess toimub tehnikul süsteemi kaudu kaugjuhtimisena. Alarmi korral saab tehnik koheselt tahvelarvuti kaudu süsteemi siseneda ning kui on selge, milles seisneb probleem, lahendada selle kas siis mugavalt süsteemi kaudu või otsustada vajaduse üle kohale sõita,“ selgitab Urmas Salu.

Keerulisem aeg on näiteks sügiseti, kui õhuniiskus on kõrgem ning võib esineda jäätumist. See tekitab vajaduse muuta sulatustsükleid, optimeerida külmaseadmed vastavalt tekkinud olukorrale. „Enim esineb temperatuurikõikumisi, millele reageerime koheselt, kuid reeglina võib öelda, et suuremaid remonditöid ei peaks 10-15 aasta jooksul külmaseadmete puhul tarvis minema,“ selgitab Urmas Salu, lisades, et külmaseadmete töötamise mure jääb paigaldanud firma kanda ning klient saab rahulikult oma igapäevatööd teha.