Kuidas ära tunda hüdraulikasüsteemi sisemised purustavad jõud?

Lubatud tööparameetrite ületamine mõjutab nii määrdeõli kui ka lisaainete kvaliteeti negatiivselt. Selle märgiks on see, kui hüdrauliline vedelik hakkab värvi muutma või eraldub ebatavalist lõhna (vt joonis 2). Mineraalõlil põhinevate hüdrauliliste vedelike puhul ei tohi töötemperatuur oluliselt ületada 60 °C. Kõrge töötemperatuur kiirendab hüdraulilise vedeliku vananemist, mis tähendab vajadust sagedamini vedelikku vahetada. Seepärast on oluline jälgida ka hüdraulikasüsteemi temperatuuri.

Selleks, et vältida pikema aja jooksul seadme kahjustamist, peab hüdraulilisel vedelikul olema tavapärase töötemperatuuri juures minimaalne nõutav viskoossus, vastasel juhul võivad seadmete tööpinnad kiiresti kuluda. Samas ei ole rusikareeglit, mille abil määrata kindlaks minimaalne viskoossus maksimaalse töötemperatuuri juures. Kahtluse korral mõõtke õlitemperatuuri, määrake kindlaks õli viskoossus ja seejärel võrrelge seda seadme tootja poolt nõutava minimaalse viskoossusega.

Hüdraulikaseadmed on tehnilised süsteemid, mille töö käigus muundatakse energiat. See tähendab, et kui märkate olulist langust hüdraulikasüsteemi tõhususes, tuleb selle põhjus koheselt välja selgitada. Tõhususe järsul vähenemisel võib olla mitu põhjust, millest mõned on loetletud allpool.

Rõhutipust põhjustatud probleemide tunnused on lekkivad või pulseerivad voolikud. Selle põhjuseks on kas valesti seadistatud või rikkis klapid või süsteemile mõjuvad koormused, mis kahjustavad voolikute ja torustike liitmikke ja muid komponente, näiteks pumpasid. Klappide lülitamine võib tekitada rõhu järsu suurenemise. Mõõtmised näitavad, et teatud tingimustel võib rõhk suureneda kiirusega 200 000 baari sekundis, samas kui pumbatootjad lubavad spetsifikatsioonis maksimaalseks rõhutõusu kiiruseks 16 000 baari sekundis. Rõhutipp võib tekkida näiteks siis, kui kontrollventiil ühendab rõhu all oleva torustiku tarbija seadmega liiga kiiresti. Kui tarbija seade on negatiivse rõhuga ja kui torustikud ja voolikud on liiga väikesed, võib see kergesti põhjustada pumba ja voolikute purunemist, kontrollõli ploki lekkeid või muid kahjustusi.

Kuna möödaviigufiltri rõhulülitit ei ole avariiseiskamise ahelaga integreeritud, siis saab seadme juhtimissüsteem ainult hoiatusteate kui filter on ummistunud. Kui töötajad ei ole piisavalt kvalifitseeritud ega vaheta koheselt filtrit uue vastu, jätkab seade töötamist ja osakesed tungivad kogu hüdraulilisse süsteemi, kus nad kahjustavad pumpasid ja klappe ning varem või hiljem põhjustavad kogu süsteemi seiskumise.

Hüdraulikaseadet võivad kahjustada ka ebaefektiivselt töötav õlifilter või õli saastumine välisest allikast. Selle mõju illustreerimiseks kujutage ette olukorda, kus silindri kolvivarda tihendi ette juhitakse pidev väikeste kivikeste voog (joonis 1). Kuna kivikesed puutuvad tööpindadega vahetult kokku, on nad varsti lõhkunud kolvivarda pinna ja pronkspuksi ning kahjustanud ka pronksist pinnakatet. Nende osakeste sattumist paaki ei saa vältida, sest paigaldatud on ainult möödaviigufilter. Filter surub osakesi läbi möödaviigufiltri.