Kogu jäätmekäitluse TOP kujunes ajal, mil sektori ettevõtete juhid vaatasid tulevikku pigem ettevaatliku realismiga kui kasvulootuses. Kokkuvõttes hinnati majanduskeskkonda ebakindlaks, müügitulu ja kasumlikkuse kiiret paranemist ei oodatud ning kulusurve – eriti tööjõu ja regulatiivsete nõuete tõttu – püsis tugev. Sellises olukorras muutus majandustulemus eeskätt juhtimisotsuste, mitte turuolude peegelduseks ning TOP on pigem vastupidavuse kui kiire kasvu mõõdupuuks.
Sektoris valitsenud ettevaatlikku hoiakut võimendas veel jäätmereform, mis muutis sektori tegevusloogikat mitte natuke, vaid sisuliselt. Euroopa Liidu ringlussevõtu sihttasemed, surve liigiti kogumise kvaliteedile ning reaalne trahvirisk reformi ebaõnnestumisel nihutasid fookuse käibelt ja mahult võimekusele vastata regulatiivsetele ootustele. Praktikas tähendab see investeeringuid sorteerimisvõimekusse, taristusse ja logistikasse olukorras, kus teenuse hinnad ei kasvanud samas tempos kuludega.
Just selles pingeväljas – ebakindlad turuootused ühelt poolt ja tugev reformisurve teiselt – sündis 2024. aasta jäätmekäitluse TOP. Edetabel peegeldab ettevõtteid, kes suutsid keerulises ja muutlikus keskkonnas säilitada majandusliku tasakaalu ning positsioneerida end valdkonnas, kus jäätmekäitlusest on üha enam saamas strateegiline taristuosa, mitte pelgalt teenus.
Jäätmekäitluse TOP 2025
Seotud lood
Neljapäeval toimunud pressikonverentsil hoiatasid Eesti toiduainetööstuse, ringmajandusettevõtete ja tööandjate esindajad, et jäätmereform tõstab toidutootjate kulusid ja võib viia hinnatõusuni. Kliimaministeerium nimetab kriitikat eksitavaks ning kinnitab, et reform ei mõjuta toidu hindu.
Olmejäätmete ringlussevõtt peab täna euroreeglite järgi olema 55%. Eesti on saavutanud vaid taseme 38%.
Olmejäätmete ringlussevõtt peaks Eestis täna euroreeglite järgi olema juba 55%. Eesti on saavutanud vaid 38%, kirjutab keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala värskes Infopanga jäätmekäitluse aastaraportis.
Sektori suurimatest ettevõtetest kaotasid kõik viimase nelja kvartali müügitulus, viis suurimat ettevõtet aga kasvatasid sel perioodil oma turuosa, selgub värskest Äripäeva Infopanga koostatud jäätmekäitluse konkurentsiraportist. Toome teieni kümme suurima käibega tavajäätmete ja kümme metallijäätmete käitlejat.
Kaabli pakkimissüsteemide arendaja ja tootja Windak on tegutsenud juba ligi 30 aastat, sellest üle 20 Eestis. Tegemist on tehnoloogiapõhise tootmisettevõttega, kus tootmisprotsesside optimeerimine, automatiseerimine ja innovatsioon on strateegilise arengu keskmes. Ettevõte teenindab kliente üle maailma ning on viimastel aastatel palju tähelepanu pööranud tööprotsesside digitaliseerimisele.
Enimloetud
1
“Väikestest startup’idest on kõht täis saanud”
2
Isemajandav andmekeskus: ise toodab päikesest ja tuulest energiat ning ise ka tarbib.
4
Viimased uudised
Tellimuste portfell kasvas tänavu rekordilise 64 miljardi euroni
Inseneride keskmine palk läheneb 3000 eurole
Üritused
Hetkel kuum
“Väikestest startup’idest on kõht täis saanud”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele