Elektri hinnatõusule anti roheline tuli

Investeeringute kava alusel investeerib ettevõte aastatel 2011-2014 elektrivõrgu uuendamisse kokku 300 miljonit eurot. Investeeringute kava rahastamiseks suureneb võrguteenuse hind 1. augustist keskmiselt 0,39 senti/kWh võrra. Kuna võrgutasu moodustab elektriarvest veidi enam kui kolmandiku, tähendab see elektritarbija igakuise arve kasvu keskmiselt 6%.

Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Mere rõhutas, et järgmisel kolmel aastal uuendatakse elektrivõrku varasemast suuremal määral kõigis maakondades. „Oleme välja sõelunud tänase elektrivõrgu nõrgimad kohad ning esmajoones uuendame elektrivõrku just piirkondades, kus metsasihte läbivad rikkelised õhuliinid,“ selgitas Mere. Investeeringute tulemusena väheneb kolme aastaga keskmine elektrikatkestuste arv majapidamise kohta hinnanguliselt 20 protsenti.

Eesolevate aastate investeeringud jagunevad peamiselt maakaabli, uute alajaamade ning kaugloetavate arvestite paigaldamise vahel, mis algab järgmisel aastal. Kolme aasta jooksul paigaldatakse ligi 3000 kilomeetrit maakaablit ja ehitatakse 2100 uut alajaama. Selle tulemusel väheneb elektrivõrgu sõltuvus ilmastikust ning ka rikkekohti saab kiiremini leida ja kõrvaldada.

2012. aastal alustab Jaotusvõrk ka kaugloetavate elektriarvestite paigaldamist Eesti majapidamistesse. 2014. aastaks on nutikad arvestid paigaldatud ligikaudu 300 000 tarbimiskohta. Kui kauglugemissüsteem käivitub, vabanevad elektritarbijad näiduteatamise kohustusest ning Jaotusvõrk saab distantsilt võrku juhtides kiiremini avastada ja likvideerida rikkeid ja elektrivõrgu kadusid.

Investeeringute kõrval saab Jaotusvõrk uute võrgutasudega teostada ka senisest suuremas mahus hooldus- ja remonttöid, mis on vajalikud vananeva elektrivõrgu töökindluse hoidmiseks. Eesolevatel aastatel suunab Jaotusvõrk elektrivõrgu remonti ja hooldusesse keskmiselt 15 miljonit eurot aastas. Suuremad tööd puudutavad trassihooldust ehk liinide ümbruse puhastamist võsast ja puudest, mastide uuendamist ning hooldustöid alajaamades.