Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti suurima elektritarbija energiaarve 20 miljonit eurot
Eesti suurim elektritarbija, haavapuitmassi tootev Estonian Cell kulutas eelmisel aastal energiale ja maagaasile 20,77 miljonit eurot, mida on ligi 24% enam kui aasta eest.
Estonian Cell märgib aastaaruandes, et teenis eelmisel aastal 3,95 miljoni eurose kahjumi (aasta varem kahjum 8,87 miljonit eurot) ning toob kahjuminumbri peamise põhjusena välja taaskord hüppeliselt suurenenud energiakulusid, mis kasvasid aastaga ligi 4 miljoni euro võrra.
Energiakulud oli Estonian Celli suurim kuluartikkel, ületades märkimisväärselt isegi toormeks vajaliku haavapuidu kokkuostukulud (12,7 miljoni eurot). Kemikaalide ja muu abimaterjali kulu ulatus aastas 11,7 miljoni ja valmistoodangu transporditeenus 7,6 miljoni euroni.
Palgakulu ei ole Kundas asuval tehasel eriti teemaks, moodustades koos kõikide maksudega aastas vaid 2 miljonit eurot.
Haavapuitmassi tootja sõnul on neil ettevõtte tootmisliin jätkuvalt maailma üks uudsemaid, kuid kuna energiatariifid on seoses käivitusjärgse perioodiga (2006. aasta) enam kui kahe ja poole kordistunud, on vajadus tehast modifitseerida ja saavutada oluline energiakulude kokkuhoid.
Seoses energia kallinemisega kasvas aastaga tootmise omahind 6,5%. Samas peab Estonian Cell end jätkuvalt piisavalt madala omahinnaga haavpuitmassi tootjaks, kuna mitmed konkurendid olid sunnitud 2012. aastal teatama tehaste sulgemisest või teistele toodetele üleminekust, kuid nende tehases töö jätkus.
Estonian Cell tootis eelmisel aastal 158 413 tonni haava puitmassi, mida on 5,1% enam kui aasta eest. Müügitulu veidi siiski vähenes (67,5 mln vs. 67,8 mln eurot), kuna tonnipõhine hind aasta jooksul langes.
Austria kontsernile Heinzel Holding GmbH kuuluv firma eksportis eelmisel aastal kogu oma toodangu. Suurimad eksportmaad olid Saksamaa, Prantsusmaa ja India, mis andsid ligi kaks kolmandikku müügimahust.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele