Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalevi puhaskasum hüppas 44%
Kalev müügitulu ulatus 2013. aastal 38,5 miljoni euroni, kasvades aastaga 9 protsenti. Ettevõte teenis samal ajal puhaskasumit 2,4 miljonit eurot, mis on 43,6 protsenti rohkem, kui 2012. aastal.
Kalev müüs 2013. majandusaastal kokku 8681 tonni maiustusi ja muid tooteid, millest 88% müüdi Eestis ning 12% erinevatel eksportturgudel. Ekspordimahust suurima osa ehk poole moodustas müük Soome, 20% Venemaale, 14% Lätti, 8% Rootsi, 6% Leetu ning 2 protsenti müüdi muudes riikides.
Šokolaadi- ja suhkrukondiitritooteid müüs Kalev 6580 tonni, millest 44% moodustas kompvekkide müük ja 30% šokolaaditahvlite müük. Pagari- ja jahukondiitritooteid müüs Kalev 1646 tonni, neist üle poole moodustasid erinevad küpsised.
Samal ajal kindlustas Kalev oma positsiooni Eesti maiustusteturu liidrina. Kalevi mahuline turuosa ulatus AC Nielseni andmetel eelmisel aastal keskmiselt 43%-ni (aasta varem 42,7%) ja käibeline turuosa 39%-ni (aasta varem 37,3%).
Kalevi juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul 2012. aasta kõige olulisema investeeringu, kaasaegse šokolaadmasside tootmiseks mõeldud šokolaadiköögi soetamise jätkuna alustas 2013. aasta sügisel tööd uus ca 3,2 miljonit eurot maksma läinud assortiikommide- ja šokolaaditahvlite liin.
“Uus liin kasvatas maiustuste valmistamiskiirust kolm korda ning avardas oluliselt ASi Kalev tootearenduslikke võimalusi. 2013. aasta jooksul jõudis turule terve rida uusi tooteid, mis võeti ka väga hästi vastu,” ütles Kaare.
Uuringufirma TNS Emor poolt käesoleva aasta jaanuaris läbiviidud brändide edetabeli uuringu tulemuste põhjal osutus Kalev taas ülekaalukalt meeldivaimaks brändiks Eestis. “Kalevit pidas ühe parima mainega brändiks – nagu ka 2009., 2010. ja 2012. aastal – iga viies Eestimaa elanik,” rõhutas Kaare.
Seotud lood
Eesti magusatööstuse AS Kalev müük suurenes möödunud aastal 4% ning käive ligi 10%.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele