Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mille järgi teevad järgmise aasta plaane tööstusliidrid?
Enics Eesti: võidame järjest enam uusi kliente
Elektroonikatööstus Enics Eesti teeb järgmise aasta eelarve konservatiivselt mõne protsendilise kasvuga. Samas ollakse valmis palju enamaks, sest panustamine müügitegevusse on viimasel ajal hakanud vilja kandma.
Enics Eesti juhatuse liikme Jaanus Aali kinnitusel on viimastel nädalatel võidetud mitu uut klienti, kellele tehakse proovitöid. „Tänane soojade kontaktide müügitoru on kordades ja kordades suurem kui aasta tagasi. Ootused on kõrged,“ ütles Aal. Ettevõte on viimased poolteist aastat väga palju panustanud müügitegevustesse, et saavutada kasv uutest klientidest ja toodetest. Aali kinnitusel on selleks muudetud ka kogu protsessi, kuidas klient koju tuua.
Ootustest lähtuvalt ei tehtagi Enicsis järgmiseks aastas langeva turu eelarvet. Eelarve tehakse mõne portsendilise kasvuga, kuid samas ollakse Aali ütusel valmis ka tiigrina hüppama.
Elektroonikasektor tervikuna on väga kõikuv ja Aal usub, et kõikumine jätkub ning võib isegi suureneda. See on seotud lühenevatest tarneaegadest läbi kogu tarneahela. Lisaks turu lühenev nähtavus ja ka sesoonsus. „Isegi kui tooted on standardsed, siis võidetakse neid projektide kaupa ja kui juba võidetud, siis oli neid juba eile vaja. Maailmamastaabis on aga projektid suured – kümnetes ja sadades miljonites. Seega, kui suudame paindlikkust tõsta, siis näen selget võimalust kasvada,“ nentis Aal.
Kolme peamise elektroonikatööstust mõjutava trendina näeb Aal esiteks dollari kursist tulenevat korrektsiooni. Kõik oleme harjunud, et näiteks televiisor on poes iga aasta odavam. Suuresti tuleb see Aali sõnul elektroonikakomponentide odavnemisest. Kuigi pooled komponendid ostetakse eurodes, siis tegelikult toimib maailmaturg tervikuna dollaris. „Ehk kogu 15% kursi muutus dollari kasuks proovitakse kogu pikas tarneahelas ära jaotada. Iga lüli saab oma osa. Tulemuseks on, et kasumlikus pannakse suurema surve alla ja materjali hind ei jätka tavalist langust,“ selgitas Aal.
Teise trendina jätkub kogu sektoris automatiseerimine. „Mis vähegi võimalik toodetakse masinatega. Sealjuures ei ole vahet, kas masin on Aasias või Euroopas. See maksab igal pool umbes samapalju. Ja kuna ka Aasias tööjõukulud kasvavad, siis tulemuseks on see, et üha rohkem toodetakse seal kus müüakse,“ tõi Aal välja.
Kolmas trend on ütlemine: kasva või sure. Ehk hinnasurve ja läbi selle vajadus efektiivsust kasvatada. Kuna surve on suur, siis saab seda kõige paremini saavutada läbi kasvamise. Jätkub trend, kus kuluefektiivsuse saavutamiseks kasutatakse massiefekti ja selleks on vaja kas ise kasvada või siis teised tegijad ülesse osta ja oma portfelliga liita.
Enics Eesti plaanidesse kuulub samuti investeerimine automatiseerimisse. Kindlasti on juurde vaja ka tootmisvõimsust, mille tarvis oleme värskelt soetanud krundi koos meile vajaliku detailplaneeringuga, rääkis All. Kuid ta lisas, et ehitamine koos investeeringutega on veel planeerimisjärgus.
Margus Kohava: Puidutööstusel head tulevikuväljavaated
Combimill Sakala juhatuse liikme Margus Kohava kinnitusel on Eesti puidutööstuse ekspordikasvu eeldused ka järgnevatel aastatel jätkuvalt head. Ainsaks ohuks ekspordi sihtriikide majanduse kehv käekäik ja meie keskmise palga liiga kiire kasv.
Hetkel kuum
Kohava sõnul on puidutööstuse ekspordieeldused jätkuvalt head, kuna puidu kui taastuva ressursi aastane raiemaht (ca 10 miljonit m3 aastas) ei küüni veel pikaajalise jätkusuutliku raiemahu tasemeni (12-15 miljonit m3 aastas). „Seega on osa ressurssi kasutamata,“ leidis Kohava. Teise põhjusena nimetas Kohava ettevõtete panustamist suurema lisandväärtusega toodete tootmisele, mis suurendab nii tööhõivet kui lisab ekspordimahtu.
Kuna valdavalt ekspordile suunatud Eesti puidutööstuse sihtriigid on peamiselt Euroopa, siis võib ohtlikuks saada, kui Euroopa riikide majandustel ei lähe hästi. Teise ohuna nimetas Kohava liiga kiiret keskmise palga kasvu. „Palgakasv peaks olema tasakaalus ettevõtete efektiivsuse kasvuga,“ kinnitas Kohava.
Puidutööstuse sektoris plaane tehes peab Kohava sõnul arvestama saematerjali turu arengutega Euroopas ja globaalselt. Täna oleme olukorras, kus tootmine kipub ületama nõudlust. Turgu mõjutab ka keeruline poliitiline olukord Põhja-Aafrika riikides, mis traditsiooniliselt on olnud Skandinaavia saetööstustele oluline sihtturg, selgitas Kohava.
Arvestama peab ka, et saematerjali hind on alates eelmise aasta suvest püsinud langustrendis. „Peamine põhjus ongi ülepakkumine ja olukorrale võiks leevendust pakkuda võimalik tootmismahtude kärpimine Skandinaavias, aga ka näiteks erakordselt vihmane sügis ja pehme talv, mis raskendab metsa ülestöötamist,“ lausus Kohava.
Sektorit mõjutavad ka riiklikul tasemel vastuvõetavad regulatsioonid ning riigi soov ja tahtmine (või selle puudumine) investeerida kommunikatsioonide ja taristu arengusse.
Combimillile planeerib Kohava järgmiseks aastaks 15-protsendilist kasvu. See saavutatakse eelkõige efektiivsuse kasvu arvelt. Selle saavutamiseks tuleb pidevalt tootmisprotsesse tõhustada. Samuti plaanime teha mõned investeeringud, mis parandavad toodete väljatulekut ja kvaliteeti, ning juurutame uusi tooteid, avaldas Kohava.
Sektoris peab Koava väga oluliseks töötajate koolitamist ja motiveerimist. Samuti investeerimist tooraine paremasse ärakasutamisse ja kvaliteedi parandamisse ning lubas ka Combimillis investeerida suurema lisandväärtusega toodete juurutamisesse.
Hekotek: rahulolev klient loob kasvu ka jahtuvas majanduses
Masinatööstusettevõte Hekotek kasvatab tänavu käivet 1,5 korda. Kuigi ettevõtte juht Heiki Einpaul ootab maailmamajanduses järgmisel aastal pigem jahtumist ei saa Hekoteki jaoks pärast tänavust suurt kasvu ka järgmises aastaks langust plaanida.
Einpauli kinnitusel kujuneb ettevõtte tänavune käive vähemalt 1,5 korda varasemast suuremaks. Näeme praegu, et ka aastal 2016 suurt langust tänavusega võrreldes plaanida ei saa, ütles Einpaul.
Tema sõnul on viimastel aegadel formuleerunud müügivalem: Üks hästi õnnestunud projekt, kus klient meie tarnitud seadmetega on tõeliselt õnnelik, genereerib 4 uut tõsist projektiplaani. Nendest plaanidest kaks realiseeruvad. „Kõik ülejäänud müügitöö ainult aitab ja ka võimaldab sellel skeemil toimida. Kasv toimub peamiselt sellise sisemise arengu toel ja ka meie spetsialistid kasvavad ja õpivad koos projektidega,“ nentis Einpaul.
Ka investeeringuid plaanib Hekotek peamiselt inimestesse, et kasvatada ettevõttes häid spetsialiste. „Seadmeid on vaja just niipalju, kui inimesed neid efektiivselt kasutada suudavad. Kuna tootmispinnad ja -seadmed meil momendil pudelikaelteks pole, siis suuri rahalisi investeeringuid me ei plaani,“ rääkis Einpaul.
Eesti masinatööstusele Einpaul järsku tõusu järgmiseks aastaks ei ennusta. Maailmamajandus pigem natuke jaheneb. „Loodame, et ei käi „pauku“ ja kõik protsessid on sujuvad, siis saavad kõik ettevõtted kohaneda,“ lisas Einpaul.
Salvest: Vene turuga ei tasu praegu tegeleda
Salvesti konservitehases käib järgmise aasta eelarve koostamine ning ettevõtte omanik Veljo Ipits on 2016. aasta suhtes lootusrikas, vaatamata Vene sanktsioonide survele toiduainetööstustele.
„Käibe kasvu plaanime 10-15 protsenti, pigem 15 kui 10. Sellest 10 tuleb ilmselt ekspordist ja 5 kodumaisest müügist,“ sõnas Ipits.
Ipits ütles, et kuigi toiduainetööstustel on Vene turu ebastabiilsuse tõttu praegu kohati raske, siis olukord Venemaal neid eriti ei mõjuta.
„Mõni aasta tagasi üritasime päris intensiivselt Vene turule minna, aga pärast sanktsioone oleme koos partnerettevõtte E-Piimaga sealt tagasi tõmbunud. Vene turul on meie järele küsitud seoses mõne allhankega ja neid me ka arutame. Ise loeme oma brändiga Vene turule sisenemise riski piisavalt suureks, et sellega praegu mitte tegeleda,“ sõnas ta.
Konverentsi Tööstuse Äriplaan 2016 kava vaata lähemalt SIIT.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Enimloetud
2
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele