Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Spooni ja vineeri tootjad teevad hiiglaslikke investeeringuid
Eelmise aasta novembris avasid mõnepäevase vahega pidulikult vineeritehase Kohilas asuv OÜ Kohila Vineer ja Otepääl asuv AS UPM-Kymmene Otepää. Kohila vineeritehase maksumus oli 60 miljonit eurot ja Otepää vineeritehase laiendusse investeeriti 40 miljonit eurot. Otepää vineeritehase projektvõimsus on nüüd ligi kaks korda suurem ehk 90 000 m3 kasevineeri aastas, seni vaid spooni tootnud Kohila Vineeri projektvõimsus on 45 000 m3 kasevineeri, kirjutab Äripäev.
Suure investeeringuga on ühele poole saanud ka Pärnumaal Sauga vallas asuv OÜ Valmos, kes seni tootis peamiselt mööblispooni. Kaasajastatud tootmisliin, uus kuivati ja katlamaja võimaldavad tänavu suurendada vineerispooni tootmismahtu kolm korda, 31 300 kuupmeetrini. Investeeringu suurus on 8,6 miljonit eurot.
UPM-Kymmene Otepää tegevjuhi Ando Juki andmeil tootsid nad mullu üle 50 000 m3 vineeri. „Selle aasta tootmismaht saab olema kindlasti suurem, kuid veel mitte soovitud tootmisvõimsusele vastav, õpime uusi liine tundma ja juhtima,“ lausus Jukk.
Kohila Vineer tootis eelmisel aastal spooni. „Meie prioriteet on aga toota kõrgekvaliteetset erinevate pinnakatetega kasevineeri,“ ütles ettevõtte juhatuse esimees Väiko Dorbek ning lisas, et nominaalvõimsuseni jõudmiseks tuleb töötajaid pidevalt koolitada ning seadmeid peenhäälestada.
Valmose tegevjuhi Heiki Vahermetsa sõnul sundis olukord turul neid panustama 0,5millimeetrise mööblispooni asemel 1,5 millimeetri paksusele vineerispoonile. Kui kolm-neli aastat tagasi tootis Valmos mööblispooni peamiselt IKEA-le, siis tänavu jaguneb ettevõtte toodang järgmiselt: 59% vineerispoon, 21% mööblispoon, 15% formaatspoon ja 4% hakke, koore, kasepaku jm müük.
Pikemalt loe Äripäevast.
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele