Keevitaja ei tee "rumalat tööd"
Eesti tööstusettevõtetes valitseb krooniline puudus keevitajatest. Miks? Kas keevitaja tööd peetakse "rumalaks" tööks? Eksperimendi korras saatis Töötukassa ajakirjaniku keevitaja tööd proovima.
“Keevitamine on kunst.” Selline väide seisab Hansavest koolituskeskuse suvepealinnas asuva kontori riiulil oleval, kingituseks valmistatud metallplaadil. Sellena võib keevitaja tööd tõesti võtta, sest sellest, et kaks metalli lihtsalt säristades kokku lasta on hea keevitaja puhul asi küll kaugel. Tõsi, säristada tuleb ka, kuid seda tuleb teha õigesti, sageli lausa veatult. Aga mida see töö siis endast veel kujutab?
Seotud lood
Piirangud ja distantsõpe on avaldanud mõju ka kutseeksamiste tulemustele, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu kutseeksamite projektijuht Alexandra Lumiste.
Teisipäeval, 7. detsembril toimus Riigikogus töötleva tööstuse toetusrühma koosolek, kus räägiti tööstussektori probleemidest ja leiti, et kui tööjõuprobleem lahendust ei leia, on kogu ülejäänud areng ohus.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele