Arukate süsteemide keskuse juhi ja õppejõu Eduard Petlenkovi sõnul ühendab uus õppekava nii riistvara kui ka tarkvara. “Me ei õpeta ainult programmeerimist, vaid läheneme valdkonnale kompleksselt. Õppekavas on koos elektroonika, arvutitehnika ja automaatikasüsteemid, mis moodustavad loogilise sümbioosi. Õpetame, kuidas riistvaralisi süsteeme programmeerida ja koos tööle panna,” selgitab Petlenkov. “Selleks on vaja juhtimisalgoritme, mis tänapäeval põhinevad tehisintellektil ja andmetöötlusel. Informaatika on vajalik väga paljudes eri valdkondades.”
Seotud lood
Seekordses saates "Tööstusuudised eetris" keskendume peagi ilmuva OSKA raporti valguses inseneeriale ja inseneride järelkasvule, mis on hädavajalik, et täita meie riiklikke eesmärke. Võtame pulkadeks lahti tänased probleemid ja arutleme, milliseid lahendusi peaksime rakendada, et tuua noori tehnoloogiale ja inseneeriale lähemale.
Paljud noored ei julge elektroonikaga seotud erialasid ülikoolis valida, sest kardavad reaalainetega hätta jääda, aga kui Eestil pole insenere, elektroonikuid või telekommunikatsioonieksperte, siis liigume stagnatsiooni, leiab elektroonikainsener Alari Rotka.
Ettevõtjatele üks teravamaid haridusest tingitud probleeme on inseneride puudus, mille nappus algab juba põhikoolist. Tehniliste erialade lõpetajate puudus takistab ettevõtete arengut, vähendab riigi maksulaekumisi, aga ka õppuri võimalusi hiljem hästi tasustatud töökoht leida.
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele