Uuring: välistööjõu värbamist takistab Eesti enda bürokraatia

Eesti ettevõtted püsivad maailmas konkurentsis tänu tegusatele inimestele, kvaliteetsele toodangule ja tarnekindlusele. Välistööjõu panus on eriti tuntav töötlevas tööstuses. Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal Eestis tööga hõivatud inimesi 677 400, mis on viimaste aastate suurim. Eesti rahvaarv on veidi alla 1,36 miljoni, seega on meie põhiline tööjõuressurss juba kasutuses. Samas näitas 2023. aasta Töötukassa tööjõuvajaduse baromeeter, et kõige enam vabu töökohti oli töötlevas tööstuses.

Reaalainete õpetajad Indiast või õpe täismahus veebi, tööstusettevõtete linnakud tööjõu omavahel jagamiseks, radioloogid konsulteerimas piiri tagant – tööjõunappuse leevendamiseks tuleb otsida loovaid lahendusi.

Hoolimata automatiseerimisest ei ole tööjõuprobleem Eesti tööstussektorist kadunud ning ilma võõrtööjõuta me läbi ei saa, tõdeb Finesta tegevjuht ja tööjõuturu ekspert Heikki Mäki.

Enne valimisi oleks paslik kutsuda kõiki erakondi üles läbi mõtlema, mis on nende visioon majanduses, ja kui täpsem olla, siis kuidas positsioneerida töötlevat tööstust?

Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.