Silmapaistvalt suur jäätmeteke ning jäätmetes sisalduva ressursi ebatõhus kasutamine on kaks Eestile olulist väljakutset, selgub Keskkonnaagentuuri ülevaatest.

- Eestis tekib aastas ühe inimese kohta jäätmeid rohkem, kui Euroopas keskmiselt. Pildil Ragn-Sellsi pakendite sorteerimine.
- Foto: Andras Kralla
Keskkonnaagentuuri ülevaatest selgub, et näiteks 2020. aastal tekkis ühe eestimaalase kohta keskmise eurooplasega võrreldes hinnanguliselt 2,5 korda enam jäätmeid ja seda just põlevkivisektori tõttu. Sealt pärineb üle 70% Eestis tekkinud jäätmetest. Elaniku kohta oli Euroopa Liidu (EL) riikidest jäätmeteke suurem vaid Luksemburgis, Rootsis, Bulgaarias ja Soomes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lõplik ajakohastatud energia- ja kliimakava tuleb esitada Euroopa Komisjonile aasta pärast.
Tootmisjääkide puhul on tegemist tihti puhaste ja üheliigiliste jäätmetega, millest saab üle 80% suunata ringlusse. Samal ajal koduste olmepakendite osas teeme palju tööd, et jõuda 50 protsendini, märgib värskelt jäätmekäitlusettevõtet Ragn-Sells juhtima asunud Kai Realo värskes Äripäeva Infopanga jäätmekäitlejate aastaraportis.
Nädalaga 1300 töösooviavaldust keevitaja ametikohale – just sellise tulemuse tõi tööstus- ja tootmisettevõtetele keskendunud Hansavesti OÜ ühele ettevõttele korraldatud värbamiskampaania. Kuidas sellise hulga inimeste seast aga kiirelt ja tõhusalt välja selekteerida need, kes päriselt antud tööle sobivad?