Balti riikide elektrivõrgud ühendati edukalt Mandri-Euroopa sagedusalaga

Eleringi varustuskindluse aruande järgi sellel talvel Eestis ja meie lähipiirkonnas elektri varustuskindlusega probleemi pole, lähiaastate vaates on oluline seniste juhitavate elektrijaamade hoidmine töövõimelistena ning eelduste loomine uute ilmastikust mittesõltuvate jaamade rajamiseks.

Veebruari alguses toimuv Mandri-Euroopa sagedusalaga ühinemine tähendab olulist muutust elektrisüsteemis, kus Balti riigid hakkavad süsteemi toimimiseks vajalikku sagedust täies mahus ise kontrollima. Elering andis täna ülevaate sünkroniseerimise suurprojekti edenemisest.

Elektri börsihind on langenud mõistlikule tasemele, maagaas on kallim kui paar aastat tagasi, ent viimase aasta võrdluses siiski talutava hinnaga. Milliseks kujunevad energiahinnad tuleval talvel, sõltub suuresti sellest, milline saab olema ees ootav suvi, kirjutab Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller värskes energiaturu ülevaates.

Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.