Valitsus lükkab meretuuleparkide teema tulevikku

Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.

Eesti eri regioonides on viimasel ajal aktiveerunud vastuseis käimasolevatele tuuleparkide arendustele. Oma seisukohta avaldavad Kliimaministeerium ja tuuleparkide arendaja Vindr Baltic.

On vaieldav, kas tuuma- ja taastuvenergia mahuksid Eesti turule korraga, mistõttu on oluline teha põhimõtteline otsus ära pigem varem kui hiljem, kirjutavad advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaadid Sandra Sillaots ja Siim Vahtrus.

Eesti on seadnud eesmärgi viia 2030. aastaks taastuvenergia osakaal 100 protsendini. Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on seniseid taastuvenergiale ülemineku arenguid arvestades eesmärk kättesaamatu – uue kümnendi esimeseks aastaks ei ole võimalik kohaliku tootmisega Eestit rohelise elektriga katta.

Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.